---
ISA KUHU NEED VÄRVID JÄÄVAD
ema kuhu need värvid jäävad
metsa värvid maasika värvid
õunte värvid vikerkaarte värvid
kõik need suve ja sügise värvid
Sügisel hakkab värvidel külm
talvel hakkab värvidel väga külm
värvid tulevad metsast ära
maasikast ära õunast ära
tulevad vikerkaarte seest ära
poevad meie majja sooja
tulevad tuppa talvevarju
tulevad Mardi nina peale
jäävad valge paberi peale
seina peale põranda peale
ema puhta laudlina peale
oh neid koeri värvisid küll
---
ENAM EI TAHA OLLA LUMETA
tule lumi meid valgeks lumeta
siis on lastel hea hanges tatsuda
peoga tõsta keelega katsuda
väikesed jäljed lumes on kassidel
suured jäljed Ottidel Jassidel
veel suuremad issidel emmedel
kõige suuremad lumememmedel
lumememm kõndida ei julgegi
sest et temal pole all jalgugi
käies võiks tal nina peast kukkuda
targem on temal lumes tukkuda
lumememm see näeb lumes lumeund
lumeunes esimest unelund
---
PÄÄSUKE TIIA JA PÄÄSUKE TIIT
lendasid õue ja tegid vidiit
Tiit see oli pääsukeseisa
kandis savi ja ehitas pesa
Tiia oli pääsukese-ema
neli muna pessa munes tema
munadest haudus ta neli poega
näljased kõik ja kärsitu moega
neljast pojast sai neli lindu
pesast nad läksid ja tõusid lendu
lendllesid siia ja lendlesid sinna
pääsupoeg Paul ja pääsupoeg Minna
pääsupoeg Pille ja pääsupoeg Priit
istusid traadil ja tegid vidiit
kõigil neljal seljas uhiuued
sinivalgetkirja pääsukuued
kõigil ühtmoodi nägu ja kisa
kuidas küll teavad ema ja isa
pääsuke Tiia ja pääsuke Tiit
kes neist on Pille ja kes neist on Priit
kõigil ühtmoodi lend ühtmoodi laul
kes neist on Minna ja kes neist on Paul
olgu nad sulle ühtmoodi moega
ema tunneb igat oma poega
kõigi nime ja nägu teab tema
muidu ta polekski pääsuema