Riigikogu päevikust 1992-1993

Saateks

Olin Riigikogu saadik esimeses koosseisus oktoobrist 1992 kuni märtsini 1995. Sel ajal pidasin jõudumööda päevikut. Sellel on ehk mõningane väärtus neile, kes lähiajaloo vastu huvi tunnevad. Tundub, et aeg on küps, et avaldada osa Toompeal ja Kungla hotellis tehtud märkmetest. Niivõrd kui asi puudutab avaliku elu tegelasi, ei pidand ma vajalikuks nende nimesid nimetamata jätta. Jätan enamvähäm muutmata ka oma eriskummalise ortograafia - näiteks w puhutise kasutamise v asemel.

Selle päeviku järgmist osa sügisest 1993 kevadsuveni 1994 saate lugeda, kui klikite siia.

05. X 1992

Esimene Riigikogu tööpäew on seljataga: spiikerid ja vabariigi president on walitud, jõudude vahekorrad mõnevõrra selgemaks saanud. --- Hellar Grabbi andis selgelt mõista, et E kodaniku peaeesmärk on võidelda kelamlaste vastu, minu insinuatsiooniga, et "nende oma relvadega", oli ta samuti nõus. Mööndes, et Katrin Linde ja ehk veel keegi ei saa asjast niimoodi aru. --- Igasuguse diskussiooni enne presidendivalimisi surus Isamaa blokk maha. Toomepuu ütles, et nüüd oleme saanud partei diktatuuri asemel parteide diktatuuri. Savisaar oli nii pahane, et lubas hääletada Rüütli poolt, lisades, et ei teeks seda mingil juhul, kui Rüütlil oleks shansse presidendiks saada. Isamaa oli pahane RR koaleerumise üle PTEL-ga [Kindel Kodu]. Näib, et Isamaa enesekindel käitumine on ärritanud kõvasti ka PTELi.--- Mind hämmastab veidi Mõõdukate, eriti SD-de kuulekus parempoolsetele. Kui kaua see kestab? Tean, et Andres Tarand pole sugugi rahul omade ummisjalu tormamisega Isamaa rekke.
H. Grabbi rääkis, et Rein Helme sunniti lausa shantaazhiga minema üle Ekodaniku poolt Isamaa poole. Mängus oli tema hooletu asjaajamine Ajaloo Instituudis, mis on põhjamineku äärel. R.H.-d on ähvardatud süüdistada isegi sidemetes firmadega, millel on KGB taust.---
Muidu on Toompeal istumine huvitav kogemus, mis näitab inimesi laiemalt ja sügavamalt. Kirjanikule-filosoofile väga õpetlik. Rein Ruutsoo raevutses sööklas L. Meri üle, kes olevat samasugune kui Made - "vagel isamaa haavas", ülbe, et tema KGB-seostest ei ole kindlaid tõendeid. L. M. intervjuu ETV-le jättis temast küll mulje kui rahvusliku lepituse presidendist.
Istun viimases pingis koos Mati Hindiga. Lauale panin paksukese Mi-le - Hiina Maitreya Buddha, tulevase Buddha, kes kuskil selles megamaailmas juba asub kohtlaseks paksuks taadiks maskeerununa.

06. X 1992

Teine saadikupäev. Lennart andis presidendivande. Oli nii krampis, et hääl tuli raskustega kurgust. Esinemises rahvale aga oli taas lepitav ja positiivne. Ei meeldinud mulle aga põrmugi presidendi õnnistamine kirikus, kus lisaks kõigele temalt veel küsiti, kas ta tahab teenida oma rahvast kristlikus vaimus jms. ning tema vastas, et tahab. Tõeline riigikirik...
Põhiline sündmus täna: opositsioon liitub. On enam-vähem sündinud lepe Maaliidu, Koonderakonna, Keskfraktsiooni, Kuningriiklaste ja Eesti Kodaniku vahel. Isamaa diktatuuri vastu, kui nii võib öelda, demokraatia kaitseks. --- Paul-Eerik luges pateetiliselt ja isegi natuke võltsilt ette Rkogu deklaratsiooni kavandi, mis oli minu meelest rumal ja provokatiivne Venemaa suhtes. Oleks praegu õige välja tulla uue initsiatiiviga, millegi positiivsega, mitte tänitada aina uuesti Vene vägede jms. üle.
Pere jaotamisel komisjonidesse pakkusin end väliskomisjoni.---

07. X 1992

Kolmas päev, kolmas õhtu. Homme sel ajal olen juba kodus! Kõik, mida kogen, on väga huvitav ja õpetlik, kuigi ka nüristav ja vahel isegi masendav. On aga ka rõõmsaid hetki, häid tutvusi.
Üks kurvemaid asju on see, et Marju ja Andresega istume ja hääletame eri leerides. Nemad sageli ERSP-ga koos, meie vastu ja vice versa. Ja imelik - mulle tundub, et meil on õigus! Kas ka neile? Mulle meeldib KF rühmas, on vist peaaegu esimest korda elus selline hea kambavaim, kus ka minule on koht. Kas ka "Mõõdukatel"? Kas ka Andresele tundub minu istumine KF-s ja hääletamine arusaamatu ja võõrastav?
Kas ei tuleks parlamendis luua arukate-mõõdukate salaühing? Mingi üle parteide ulatuv ühendus, kontaktivõrk?
Mulle on väga sümpaatsed meilt Jüri Rätsep, Mati Hint, Krista Kilvet, Rein ja Andra Veidemann. Ka Edgar ise. Eriti vaimustuses olen Andra arukusest. Seda kogesin viimati, kui täna käisime Lennart Meri juures Kadriorus. - Muide olevat Rüütlil viimasel päeval seal olnd ära telefoniühendus ja isegi vesi. Kahju hakkas papist... L.M. alustas arutlustega opositsiooni üle ja andis siis mõista, et pooldaks laia koalitsiooni. Olime kolmekesi - Andra, Arvo Junti, mina. L.M. lasi meid oodata vaid ca 35 minutit. A.J. tõlgendas tema sissejuhatavat juttu hoiatusena ja manitsusena - liitugu me Isamaaga. Minu meelest (sõprus, soov näha asju +poolelt) oli see küll mure Venemaa võimaliku surve tugevnemise pärast ja soov, et leiaksime midagi kaotatud ühtsusest. Aga kahtlus tekib: äkki tuleks siiski tõlgendada L.M. käitumist küünilisemalt? Tema kõrval oli kaks noormeest - Soidro ja Tross. Liiga palju yuppiesid. --- Rääkisin L.M.-le ka kuperjanovlaste riigipöördekatsest. Harri Henn oli täna kell 7 hommikul tuld talle truudust vanduma. KLiit on jälle loobunud tunnistamast sõjaväe oberkommandot ja teatand, et allub otse presidendile. Naera või nuta. Nagu plika, kes kosilasi vahetab.
Eile õhtul näitas Isamaa blokk jälle oma wõimu ja hääletas maha kõik teiste eelnõud komisjonide moodustamise kohta. See sõnnitas opositsioonis meelekibedust ja kostis torisemist à la "fashism". Niisuguse nördimusega mina kaasa minna ei saa. Meil esindavad seda ehk omal kombel Mati Hint, kelles aga pole õelust, vaid ainult põlise pessimisti sünget rahuldust. Kõige parteikesksemalt suhtuvad ehk asjadesse Siiri Oviir ja Arvo Junti. Olli Toomik oli jahmunud ja segaduses sellest, mida nüüd nägi. Oli oodanud mingit idealismi...
Meeldiv on aga, et E.S. ei ole õel ja ei kiru vastaseid eriti. Ta ei ole rääkind midagi paha Marjust ja vähe Lennartist. Andra rääkis aga midagi, mis teeb arusaadavamaks E.S. suutmatuse wholeheartedly L.M. kandidatuuri toetada. Nimelt olid Veidemannid, L.M. ja E.S. istunud Keila-Joal muulil ja joonud likööri. E.S. teinud L.M.-le ettepaneku hakata RR presidendikandidaadiks. L.M. olnud nõus. Hiljem siis lugenud E.S. ajalehest, et L. on "Isamaa" kandidaat! Väike üllatus ikkagi. Andra ütles, et selle loo peale ei saa ta Lennartiga enam usalduslikult suhelda. Saan aru. Mulle on ebameeldiv, et täie usaldusega ei saa enam suhelda Marju ega Lennartiga. Küllap ikkagi Andresega.
--- Vahest polegi nii oluline, et meie diplomaadid jt. oleksid väga targad, vaid see, et nad ei olex a)liiga lollid b)oleksivad sama tüüpi lollid kui need, kellega nad suhtlevad.---
Jaan Kross leidis, et ei ole nende paari päevaga teinud midagi mõistlikku. Mõtleb vist ka lahkumisele, aga mitte niipea veel. Temaga oli päris mõnus olla. Andresega tahaks vist rääkida, tundub aga, et ehk tema wäga ei taha...
--- Mina ei suuda tegelda pikkade seaduste analüüsi ja parandamisega. Üks põhitakistusi on mulle ka see, et ei oska formuleeringute ja poliitiliste käikude taga näha, mis "meile", mis "vastasele" kasulik. Õige poliitik näeb aga igal pool, isegi kõigepealt seda.

9.X 1992

Eile ei toimundki Toompeal midagi. Konflikt komisjonide pärast, täpsemini humanitaar- või inimõiguste komisjoni pärast blokeeris parlamendi töö. Vaidlused käisid juhatuses, suurem osa rahvast aga luusis lossis ringi ja vestles. Minu mõõt sai täis kella 15 paiku ja ma tulin Arvo & Krista nõusolekul tulema ning olin peale 19 juba kodus Tartus.
Olen kõigele vaatamata rahul sellega, et olen Toompeal. See on teine sotsioloogialabor minu elus, seekord aga labor, kus käivad eksperimendid inimeste ja rühmadega, usalduse ja umbusalduse, parteihuvide ja rahva huvide vahel.
Tajun selgelt saali lõhenemist kaheks - ühel pool need, kes peawad end õigetex eestlastex, teisel pool need, kes sihukest dihhotoomiat pole teind. Kord rahvuslaste poolt külvatud umbusalduse seeme kannab paha vilja. Ikka tundub vist paljudele, et kõige hullem vaenlane on meie keskel, meie endi hulgas.
Rääkisin Andresega oma murest, et ei saa hiljem äkki enam temagagi avameelselt rääkida. Temal seda hirmu ei old. Nimetasin ka pooltõsiselt oma ideed salaühingust. Ta arvas, et sellesse ei tohix kuuluda rühmituste liidrid, kelle peaeesmärk on ise tõusta ja teisi põhja lasta vahendeid eriti valimata. Andres on mõõdukate hulgas küllalt sõltumatu ja on seda ka hääletamistel näidanud. Ta ütles, et ei usu uue valitsuse edusse, millesse mõned nende liidrid usuvad ega taha sellega kaasa minna. Tunnistas, et ei taha ministrikohta hirmu pärast... Oli kosutav temaga rääkida. --- Nii on tulevase valitsuse perspektiivid üsna segased. Segane on ka, mis mõju asjale hakkab avaldama Lennart, rahvusühtsuse president. Ma ei saa päriselt kaasa minna Arvo & Siiri aktiivsele umbusule tema ja teiste vastaste suhtes. On sealtpoolt kuulda isamaalaste ja mõõdukate kohta peamiselt irooniat ja kerget halvustamist. Marju "püüab pugeda", Tarand "vehib hüsteeriliselt kätega" jne. See on huvitav: siin näeme vaenlase kuju sündimist, seda, kuidas teise inimese käitumisest selekteeritakse ebameeldiv, kuidas hinnangud teistele ei jaotu ühtlaselt, vaid kalduvad olema mustvalged. Meie sotsiaalne käitumine ei ole "lineaarne", me korraldame oma sotsiaalse ruumi ebaühtlaselt, jaguneme rühmadesse ja loome konflikte...
Liina T. rääkis, et Uno Ruus on aferist, keda Rootsis millegipärast taga otsiti... Ulla-Maija Määttänen rääkis, et Kaitseliidu autodest enamikul olid U. R. pildid. Elvas oli U.-M. kohanud esimest Eesti natsi, kes rõõmustas, et juudirasvad enam Elva järvel ei helju ja arutanud, et Hitleriga oleks meil põhjarahvastel hea olnud. Ta [U.-M.]leidis veel, et millegipärast parlamendis lollid räägivad ja targad on vait.
Eile olid Tiial külalised seminarilt (workshopilt), kus ta käib. Joan USA-st, kes õpetab ja üks riialanna ning üks vilniuslanna. Joan oli väga vahva ja pooldas väga Clintonit. Aeg muutustex olevat küps. Nii mõtlen minagi. Noor dünaamiline USA president võix anda lisa energiat tervele maailmale. Ehk kordub Kennedy fenomen.
---Mõtlen veel parlamendile - see on vist kõige eba- või antierootilisem paik, mis ma tean. Isegi seal olevaid naisi vaatad kui kesksoost olendeid.

13. X 1992

--- Paar ööd tagasi Tartus nägin, et Vene väed olid Eesti vallutanud ja mina redutasin kuskil. Siis tulin Tallinna ja mõtlesin, kas tasub veel üritada Soome põgenemist ja perekonna järele nõudmist.
--- Täna ei old Toompeal midagi olulist. Hommikult natuke vaba mikrofoni, kus peamiselt räägiti Rüütli küsimusest. Alustas Arvo Junti, kes teatas, et KF esindus läheb A.R.-le lilli viima. Ka teised teatasid, et tahavad R. tänada ja otsustati, et homme kutsutakse ta parlamendi ette esinema. Oli ka väike sõnavahetus Marju ja Edgari vahel. Marju pani imex "juhatuse" (ilmselgelt Edgari) meelemuutust Rüütli austamise küsimuses, Edgar süüdistas Marjut auvahtkonna hukkamõistmises Edgari lahkumise aegu. Minu meelest ei teind kumbki oma imagele head.
Käisimegi Rüütli juures. Ta oli kampsunis ja dressipükstes, füüsiliselt heas vormis, rääkis aga pikalt sellest, kuidas teda on aina pekstud ja laimatud. Oli tunda, et tal on vaja rääkida, leida tuge, head kuulajat. Selle ta meis ka leidis, E. S. oskas meenutada ka seda, kuidas temagi midagi sellist läbi on eland. Rüütel leidis, et ta ei taha ega saa Riigikogu ette minna. Ta ei saa kiita uut võimu, neid, kes temaga nii alatult käitusid ja rahvast petsid - see oleks tema südametunnistuse vastu, olex rahva petmine. Ta ei saa ka minna ja rääkida tõtt, mis lõhestax rahvast. E. S. proovis küll öelda, et tõtt olex rääkida vajagi, aga ei käinud eriti peale. Nii jääb ex-presidendi kohtumine Riigikoguga ära. Eriti pahane paistis R. olevat Marju peale. On huvitav, kuidas soov kõikidele meeldida tegelikult võib saavutada vastupidise efekti.
R.-l võeti kohe auto ära, nüüd pidi ta aga saama aastaks auto juhiga Vähi otsusel.
Tulin ära kaksipidiste tunnetega. Ei oleks tahtnud R-t presidendiks, aga käitumine temaga oli vastik.
R. ennustas nälga ja viletsust. Arvo Junti ütles, et talv ei möödu vist ohvriteta...--- Üx mõte Riigikogust: parlamendipoliitiline võitlus on omamoodi infantilism. Inimesed panevad kõrvale oma arukuse osaliselt ja saavad koolilasteks. kes istuvad pinkides - meil isegi paarikaupa - ja kaklevad isekeskis, õnnex küll rohkem verbaalselt. Parteid on kambad, mille erinevused teadlikult tehakse suuremaks kui tegelikult oleks, ja mis võitlevad autoriteedi pärast, võimu pärast. Solidariseerumine oma kambaga on nii tugev, et kallutab inimesed selgelt kainusest ja objektiivsusest kõrvale... Seni on aga niisugune infantilism osutund üllatavalt tõhusaks riigijuhtimisel. Lollus osutub poliitikas tarkuseks ja tarkus viib hullusesse. Et valitseda täiskasvanuid, peab olema veidi laps. Võim on lapsik.

14. X 1992

Veel üks sisutuvõitu päev. Valitsuse seaduse eelnõu arutelu katkestati - oli toores veel. Rüütel Riigikogu ette ei tulnud. Riigikaitsekomisjonis on opositsioon Rein Helmele.--- Homme pidavat komisjoni ette tulema mitmesugused Kaitseliidu rühmitused. Made demonstreeris jälle väliskomisjonis oma solvumist, nõudes esimehelt & aseesimehelt tööplaani, keeldus oma ettepanekuid esitamast.
--- Eile ei köetud veel maju kesklinnas. Siin [Mustamäel] on radikad leiged. Karli [Tiia vend] töö juures olnud tema toas +2! Tehas ei jõua kütte eest maksta ja tuba on loodenurgas.
Savisaar arutles eile juba, kas mitte sõlmida sidemeid Toomepuu loodava E Kodanike Liiduga. Mina olexin ettevaatlik.

16. X 1992

--- Hommikult täiskogu ei olnudki, ainult "töö komisjonides", mis paljudele tähendas lihtsalt molutamist. Kell 2 oli väliskomisjon, kus Indrek toome rääkis oma mälestusi ÜN väliskomisjonist ja andis õpetusi meile. Midagi erilist selles polnud. --- Jüri Luik rääkis, mida kuulis P-Atlandi assambleel Ateenas, kus arutati olukorda Balkanil. Interventsionistid ja neutralistid olid jäänd enamvähem tasakaalu. Paralleele Baltikumi või Kaukaasiaga polevat soovitud tõmmata, süüdlase otsimisest ka loobutud. Nii et Miloshevic võib rahul olla... Oli aga kostnud hääli, mis hoiatasid: kui agressorit ex-Jugoslaavias ei ohjeldata, võib see olla ohtlikult julgustav õppetund teistele agressoritele... Kreeka sülitab Makedoonia poole tuld ja tõrva ... Türgi lubab usuvendi aidata.
---Eesti Ekspress avaldas materjale Kaitseliidu, Uno Ruusi ja "Nõmme valitsuse" seostest, kus Heinrich Mark esimest korda, kuigi vastumeelt, mainib riigipöördekatset või õigemini riigipöörde-kavatsust. Uno Ruusi nähakse Nõmme valitsuse halli kardinalina. --- Helistasin J.-le, kes --- on valmis kõik ära rääkima ajakirjandusele. Homme lähme T.-ga ilmselt sinna.
Täna käisin linnas pangas. ERA pangas anti mõista, et kindlam on hoida raha DEMides kui Eesti kroonides.
Bussis sõites mõtlesin süngelt, et NSVL-st ei saanud 70 aastaga asja. Kas Eestil võtab ka aastakümneid, et normaalsex riigix muutuda? Võib Eestilgi nurjuda see katse. Pendel liigub paremale. Kui palju? Isamaal & Co'l on kiusatus kõik oma käpa alla saada. Otsustab ehk see, kas ta saab ka meediad.---

17. X 1992

--- Käisin T.-ga J. juures, kes rääkis T.-le loo, mis ta mulle juba oli korra rääkind suvisest riigipöörde-katsest. Uus oli see, et mehi oli mängus mitu veoautotäit, 100-200 meest kokku ca 5 autoga. M. jt. olid seletand, et ühes ahvi- või banaanivabariigis peavadki ohvitserid võimu võtma. Info kavatsetavast ettevõtmisest jõudis aga Tallinna riigitruude ohvitseride kaudu. Ka J. oli valmis old vastu võtma ja edasi andma parooli, umbes "Jüri saadab tervisi". Kalevi pat. olevat olnud häireolukorras, valmis riigipöörajaid enne Tallinna kinni pidama. --- Süüdlaseks tehti noor leitnandike, kes oli poliitkoolis õppind ja KP-s old ning seetõttu M. isamaalistele kõnedele agarastikaasa karjund.
T lubas kuuldust teha jutu --- On vaja veel täpsustada päev. See võis olla 19. juuni paiku.
On kindlasti neid, kes leiavad, et niisuguse piinliku loo avaldamine ei ole patriootlik. Ma usun aga, et vastupidi - lugu tuleb avalikux teha. Ruusi jt. sepitsused peavad paljastatud saama ---

20. X 1992

--- Eile algas taas Riigikogu. Laar esines troonikõnega. Ta välimus on veidi muutunud, naeratus ei ole enam nii lai ja enesekindel. Programm on piisavalt üldsõnaline, üks meie inimestest ütles, et võtmepositsioonid majanduses on sotside käes. Parempoolne valitsus sotsiaaldemokraatliku majanduspoliitikaga...
Fraktsiooni koosolekul räägiti reedesest pressikonverentsist ja parteikonverentsist. Taagepera oli väga veenvalt kritiseerinud kampaaniat ja kutsunud ms. ka Savisaart partei peasekretäri kohalt tagasi astuma, mida see siis vist pahaselt-demonstratiivselt tegigi.
Kurtmist Savisaare üle on palju kuulda. Ikka sama: ei võta nõuandjaid kuulda, vaid vihastab nende peale etc. Kui S. aga tuli, jäi kriitika vaiksemaks. Tal on ikka veel autoriteeti ja teda nagu kardetaxe. Arutasime "mida teha?". Põhiküsimusi: kas teha opositsioonis tihedat koostööd Kindla Koduga, Maaliiduga, kas minna kaasa varivalitsuse ideega, kas minna kaasa Toomepuu Eesti kodanike liiduga. Mulle tundub, et E.S. on liiga militantne - vastased on talle 'vaenlased' ja 'vaenlase vaenlased' peaaegu sõbrad. Mulle tundub, et nii lähexime liiga kaugele võitlusse vaenlaste vastu, unustades, mille eest me võitleme (peale võimu). Tundub, et peame orienteeruma praeguse korra poolt unustatutele, alandatutele ja diskrimineeritutele - muulased, uusrepresseeritud ... Meie põhivastane on pime rahvuslus, restauratsiooni-ideoloogia, uusparempoolsuse kriitikata ülevõtmine.
Mõtlema pani, et E.S. meelest on Isamaa. ERSP ja Mõõdukate liit suurem oht kui Toomepuu. Ma arvan siiski vastupidi. Kui liituksime suurde opositsiooni koos Toomepuuga, võiksime Isamaa-ERSP-MKE-SD koalitsiooni tugevdada ja vastasseisu nendega teravdada. Kui jääme eraldi, võime varem või hiljem ka valitsuskoalitsiooniga tsentriparteina liituda.
Kõige hullem uue valitsusega on see, et nii siseministeerium kui kaitseministeerium on ERSP kontrolli all. Kõik relvad rahvuslastele!
--- Mõtlen, kas ei oleks tsentrumile kõige õigem minna edasi ilma Savisaareta, vähemasti nii, et S. ei oleks liider. Sõltumatult, asju uuesti hinnates... ----------------------------------- Vahepeal olin Toompeal. Sealgi on tsentriste, kes arvavad sedasama. Krista, Kalev... Krista leidis, et E.S. praegu jälgib meid veidi eemalt, mis olevat veel ebamugavam. Kaks võitlejat-ründajat: Edgar ja Arvo. Nii on fraktsiooniski oma fraktsioonid... Krista leidis, et fraktsioonis hääletada ei tohiks, seda polevat julgend teha ka Isamaa. Niisiis peaprobleem on tegelikult endiselt "Mida teha Savisaarega?", nagu kuskil juba sõnastasin. Ja ometi olen endiselt tema intellekti ja juhivõimete austaja ja loodan, et KF ei pea temast loobuma.
--- Pomm on Soomes ja ootab,millal süütenööri läidan. Faxisin artikli Võru mässust J.-le kaaskirjaga, et seda võib avaldada vaid minu nõusolekul. --- J. [teine sama initsiaaliga inimene] on valmis kuskil komisjonis tunnistama... Aga kardab, et loo peale võib tulla "aadrilaskmine". Asi on aga avalikuks tulemas. Näitasin lugu ka Ulla-Maijale, kel oli hea meel: ta olex taht Kaitseliidust saadet teha, aga ei söanda Eesti asjadesse sekkuda.
--- väsitab Toompeal olemine. Ei jaksa kodus eriti kirjutada v. lugeda. Täna jäin koju tulles tukkuma. Ilm on ka vihmane ja unine.
TV-s esines Lennart Meri. Ei saa hästi aru, miks. Rääkis Rootsis käigust ja esines küllalt propagandistlikult. Kas see saabki tema stiiliks edaspidi?

21. X 1992

--- Täna vist sai kindlaks uus walitsus. Selles on minu üllatusex ka Andres Tarand - keskkonnaministrina. Ta rääkis piinlikkust tundes, et murdus täna hommikul.
Katrin Linde tegi uhke one woman show, taotledes omaaegse walitsemise korraldamise seaduse uuesti kehtestamist.
--- Aivar Jarne oli kuulnud, et mul on Hesarisse lugu kirjutatud. Ta leidis, et asja avalikux tulek võib Eestile palju kahju teha. Nemad lugu ei avalda, aga - kui minul Soomes ilmuks - siis avaldaksid küll. Olin päris löödud sellisest patriootlikust hoiakust. Mina usun, et asja mätsimine teeb Eestile tegelikult rohkem kahju. Vaba ajakirjanduseta ei jõua me kuskile.
J. liigub Toompeal. Täna hommikul olid sinna ilmund ka E. ja M., viimane seletanud, et tegelikult ei juhtunudki midagi, oli vaid matk vms.
--- Küsisin Märt Raskilt, mida tema kuperjanovlaste riigipöördekatsest teab. Ta ütles, et ei tea midagi, valitsus ei olevat igatahes asja arutand. Ka uurimiskomisjon ei ole sugugi lõpule viinud oma tööd eriteenistus & kaitsepolitsei asjas. Tema meelest oleks aga peamine muuta struktuure, mitte käidata näpuga inimestele.
--- T. oli saanud lisainfot. Sama loo, mille kuulsime J.-lt oli --- rääkind Kuperjanovi pataljoni ülem Johannes Kert. Klapib isegi Kambja - koht, kus mehed politseid nägid. Tallinnas (K-jõudude staabis?) olevat telefoni võtnud keegi Kirsimäe nimeline mees. Kes kuperjanovlastele vastu saadeti, ei ole selge. See-eest on selgund, et kuperjanovlased ei olnud üksi, Tallinna poole oli hakanud liikuma ka Kaitseliidu üksusi Lõuna-Eestist. Kui mehed Kup. pat. tagasi jõudsid, oli autodest väljua pudenenud ka kaitseliitlasi. Kup. pat. ei pidand minema Toompeale, vaid ära võtma raadio ja TV keskused.
--- Kes pidi vallutama Toompea?
--- Kui asi ilmsix tuli, oli tollal ära viibivat Laaneotsa asendav Raul Luks taht Kup. pataljoni laiali saata. Kert oli aga asjaosalisi (ja ülemusi) niikaua keelitanud, et seda otsust täide ei viidud.

24. X 1992

--- Neljapäeval, kui ma Huntzingeriga lõunat sõin, oli KF-ga kohtund tulevane õiguskantsler (kandidaat). Ameerika eestlane, kelle keel kange ja kes info Eesti kohta oli hankind USA & väliseesti ajakirjandusest, mitte siinsetest... See viis mind mõttele, et peax vist meelde tuletama ning ka väliseestlaste suhtes rangelt rakendama [keeleseadust]. Siis polex ehk Manitski välisministrix saand. Asja tuleb uurida - sel on ka moraalne ja sotsiaalne taust. Oli meil probleeme Venemaa eestlastega, nüüd siis saame uued eliiteestlased, kes peavad meid ümber õpetama - seekord eurooplastex. Nii võib rahva võõrdumine võimudest veel kasvada. ---

26. X 1992

--- Mõned mõtted - võrdpildid. Bush on surma nägu. Vaid vikat puudub. ---
NSVL oli hullumaja, kus võim kuulus hulludele, terved pidid mängima hullu, et "vabax" jääda. Eesti (ja osalt terve "Lääs") on lasteaed või algkool, kus täiskasvanul pole kohta, kus ta on sama võõras ja tunneb end sama kohatult kui terve hullude keskel. ---

3. XI 1992

Teisipäev. Väljas masendavalt hämar ja märg. Tallinnas, kuhu eile jõudsin, ei olnud enam lund. Tartus ja Tartu pool maanteel sadas veel lörtsi. Eile jõudsin hädavaevu bussijaama: meie pool Ravila tn. ei liigu bussid enam vanaviisi. Kahe bussijaama vahe läbisin joostes: jõudsin kohale paar minutit enne ametlikku aega, kuigi buss väljus tegelikult hiljem.
Riigikogu ei ole teinud midagi olulist. Eile domineeris Kulbok, kelle esitatud eelnõud pärast pikemat vaidlemist küll tagasi lükati. Täna vaieldi peasjalikult ENõukogusse saadetava delegatsiooni koosseisu üle. Saatpalu oli olnud kooskõlastamissel veidi hooletu, millele KF Arvo Junti isikus reageeris üsna ägedalt.
Fraktsiooni eilne koosolek venis. Savisaart esialgu ei olnd, nii valitses veidi tema suhtes kriitiline hoiak. Nagu alati. E.S. on siiski ainuke inimene arukate ja meeldivate inimeste kambas, kes on teoinimene, kiire otsustaja. Sellisena on ta vajalik. ---

4. XI 1992

Olen Kunglas. On hommik, tõin just Mooni tn-lt ära kõik asjad. Toast on vaade pargi, Viru hotelli ja Toompea poole. Muidu pole vigagi, vannitoas on vaid kerge solgi hais ja tuba on veidi kulunud ja siit-sealt lagunenud. 7. korrus, tuba 704. Näis, kauax.
Clinton võitis! Ehk tähendab see, et the tide is turning ja konservatiivne uusparempoolsus hakkab taanduma, temaga koos fundamentalism jms. Õhus on ehk taas 60ndate aastate hõngu. Ja oluline on vist ka, et mõne aja olexiwad nii Kongress kui president ühest parteist.
--- Välisministeeriumist lahkusin kaksipidiste tunnetega. Meeldivad noored inimesed, aga ei tundu vabalt ja iseseisvalt mõtlevate isiksustena. Nüüd on sama tüüpi ka minister Velliste ise. Meri valis vist ka selle järgi "poisse", et nad olid veidi teenerlikud. Oleksid nad mulle ebasümpaatsed, ütleksin, et nad on lakeilikud. Seda siiski mitte. Ainus isiksus oli minu meelest välispmajanduspoliitika osakonna juht Peeter Kolbre. [muidugi Priit Kolbre]
Pärast seda, kui lugesin Päewalehest Jüri Kahni intervjuud, mõtlen, et see inimene võix olla välisminister. Ta ütleb enam-vähem seda, mis mina mõtlen. ---

5. XI 1992

--- Riigikogu ise ei teind jälle suurt midagi. Isegi loomakaitseseadus, mille arutamisel räägiti sellestki, kas sääske võib nõela otsa ajada ja kirpu piinata, tuleb veel edasisele lugemisele. KF arutas töö- ja kodukorraseadust, milles ms. rahvasaadikul on lahedad võimalused ametist lahkuda, nii et teine asemele tuleb. Selle võimaluse eest maksimaalselt liberaalsel kujul seisis "Isamaa", nii et sealtkandist võib oodata suurt saadikute rändamist.
Iga istung algab otsekui palvusega Kalle Kulboki poolt esitatud seaduseelnõuga.
Eilses "Eesti Ajas" oli Lembitu Aasalo kirjutis minust ja Andres Tarandist, kus meid kahtlustatakse enam-vähem koostöös KGB-ga. Neljakümne kiri olevat ka üks kahtlane asi, kahtlane on ka see, kuidas A.T., poliitvangi poeg, sai kaitsta kraadi ja reisida laias maailmas. L.A. küsib meilt ka mõned küsimused kohtu-uurija stiilis, millele otsustasime vastamata jätta. ---

7. XI 1992

--- Olen pooltühjas lennukis (vast ainult 20 hinge) teel Helsingist Pariisi ja sealt edasi Strasbourgi. ---
[Üleeile] õhtul tulin istungilt enne aega ära. Seda pikendati pärast kella 18, jõudsin veel 18.40 bussile. Tekkis jälle pinge valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni vahel, mis pärast minu ja mõne teise lahkumist viis selleni, et 6 hääle enamusega võeti vastu kodukorra seaduse parandus: iga töönädal algab avapalvusega! Nii kaugele oleme siis jõudnud. Selle jaburuse pani ette USA eestlane Roosaare ja hullud isamaalased jt. olid poolt. Olex huvitav teada, kas midagi säärast on kuskil Euroopa parlamendis. Roosaare järgi pidi USA-s olema... Nii siis liigume USA baptistide ja teiste sõiduvees. Loodan siiski, et see jumalakartlik parandus, mis mu tuju kõvasti rikkus, veel ära muudetaxe või põhiseaduse-vastasena tühistatakse. ---

.

9. XI 1992

Teine täispäev Strasbourgis. ---[Rahvusvahelise "kirjanike parlamendi" asutamiskongress]
Kuulasin natuke Derrida'd ja teisi arutamas teemat, milliest olexin ise taht rääkida. Euroopa piirid, rahvuse mõiste jms. Mu'st tehti ka fotosid. --- Seal oli ka tuneeslane Fathi Benslama, kes annab välja ajakirja "Les insignes". Õhtupoole pidingi tema ja paari teise kujuga nagu Mohammed Dib, rääkima teemal "L'Europe et la guerre". Ei saand sealgi mööda märkustest, et meil on venelastega pahasti. Pärastpoole oli veel teinegi diskussioon tsensuurist, mis läks lahedamalt, kuigi kuulajaid oli vähe. Huvitav oli Angoola kirjaniku jutt, kes rääkis, kuidas oli kirjanikkudel raske lüüa lahku MPLA-st, kus olid puha sõbrad ja kamraadid koos. Umbes nagu meilgi on vaimuinimestel raske minna opositsiooni võiduka rahvusluse ja konservatismiga, mis nüüd oma võimu üle mõistlike piiride tahab laiendada.
Hiljem istusin H.R.-ga [Põhjamaade diplomaat] kõrtsis. Jõime õlut ja ta rääkis Eesti kodakondsuskonfliktist ja sellest, et juriidiliselt on asi laitmatu, et aga Venemaa surve on olnud väga tugev. Sellele nüüd järele anda tähendax anda Venemaa ultratele mõista, et jõhkra survega saab Baltikumi mõjutada ning et Lääs meile appi ei tule seegi kord. H. meelest ei oleks õige nüüd nõudmistele avalikult vastu tulla, mitte muuta kod.k. seadust, vaid ehk selle rakenduste ja tõlgendustega teda liberaliseerida. Uue valitsuse avaldused annavad Eesti sõpradele siin lootust ja on oluline, et Eesti esimesel võimalusel EN liikmex saax. ---

10. XI 1992

--- eile käisin H.-ga Euroopa Nõukogus ja pärast olin koos veel paari inimesega lõunal. Seal oli Rootsi saadik, Taani esindaja Harremoes, belglane, kes on C. Lalumière'i sekretariaadi asejuhataja ja pererahvas. Belglane oli just tuld oma emandaga koos Moskvast ja tema jutust paistis, et Moskva tahax kompromissi, s.t. praegune valitsus. Nad näivad kartvat, et Eesti tahab venelasi minema peletada...

11. XI 1992

--- Pärastlõunat [10. nov] oli meil - Pentti Saaritsa, Leif Salmén, Kristina ja Chr. Salmon - vestlus saalis. Selgelt on näha, et Baltikum huvitab võrratult vähem kui Balkan või Maghreb - kuulajaid oli 100 asemel vaid mõni üle 20. --- Mina sain nokka rohkem lahti teha kui varem ja laulsin paar oma lemmikteemat Euroopa piiridest, definitsioonidest ja awatusest.
Siis oli naiste vestlusring, kus Satu Hassi oma teravustega päris toredasti silma paistis. Ta oli märgand, et kõik kirjanikkkude pildid vestibüülis olid meeste omad ja õelutses sellegi üle, et prantslased räägivad mitmekultuurilisusest prantsuse keeles vaid ja ootavad, et ka võõrad pr.k. oskaxid. ---
Strasbourgist lendasin tormisel hommikul Pariisi koos Fethi Benslamaga; sain natuke rääkida Maghrebi identiteedist, mis mind huvitab. --- Maghreb on üks Euroopa ülemineku- või kontaktipiirkond, mis võiks mingit rolli mängida Euroopa säilitamises avatuna. F.B-S järgi on magrebi-identiteet tugevam kui üksikute riikide oma. Ja sidemed Euroopaga on tugevamad kui Sahara-taguse Aafrikaga. Midagi samasugust on ka Antillidega, mis (mõtle Derek Walcottile) on nüüdki osalt rohkem Euroopa (igatahes ka Põhja-Ameerika) kui Lõuna- ja Kesk-Ameerika satelliit.
Pärast eilse diskussiooni lõppu tuli veel mõtteid, nagu ikka siis, kui enam rääkida ei saa. See mõte: "Euroopa" on ikka olnud (vähemasti) kahe nabaga. Nii juba Rooma ajast, kui impeerium jagunes idapoolsex, kus domineeris ladina keel & vaim, ning idapoolsex, kus domineeris kreeklus. Diocletianuse ajal see kaheksjaotus sai ka poliitilise kuju. Hiljem oli Euroopa üle 1000 aasta kahe nabaga. Pärast Konstantinoopoli langemist jäi siiski Osmani impeerium, kes koputas kurjalt Euroopa väravale, ning tõusev Venemaa, kelle analoogne koputus oli Iivan Julma käega Liivimaal. Ei Türgi ega Venega leidnud Lääs päris normaalseid vahekordi - nad olid ikka võõrad, võõramad kui Bütsants. Ometi olid kontaktid, oli teine, erinev kultuur kõrval, mis vahetevahel mõjutusi andis. Asi oli muutumas XIX sajandi lõpupoolest peale, kui Vene kultuur Euroopas tuntux ja olulisex sai. See oli taas areng avatuma kahekeskmese Europpa poole. 1917 katkes seegi, õieti küll hakkas kärbuma kultuur Idas ja Lääne kontakt temaga. Nüüd on kõik "teised" väga nõrgad. "Teisteta" aga ei saa E. elada.

13. XI 1992

--- Toompeal õiendati peaasjalikult RTV haldusnõukoguga. Opositsioon, kuhu kuulusid ka sellised kuldsuud nagu Juhan Aare, Rein Järlik ja mitmeid teised, materdas, nagu jaksas, ja sai veel tuge Sookruusilt ja Scheinilt. Isamaa kava ei läind läbi, arutelu katkestati ja läheb esmaspäeval edasi. Sandim on kodukorra seadusega, mille L. Meri elegantselt eile alla kirjutas ja mille alusel juba järgmisel esmaspäeval RKs palvus peetaxe. See tegi mulle alguses suurt meelemasendust ja teeb nüüdki veel. Strasbourgis keeldusid mõned poliitikud asja uskumast, mõned hakkasid suure häälega naerma.
Raadio peadirektori kandidaat olevat Kalle Muuli. See on ebameeldiv, mul on väga meeles K. M. kirjutised, eriti tema õiendamine Jüri (?) Seimi kallal, kes ei esitand ideoloogiliselt õigeid seisukohti. Aga vist tõesti ei peatu pendel enne, kui ta on paremas äärmuses. Parlamendis palvetamisele järgneb ilmselt palvetamise sissetoomine koolidesse, usuõpetus jne. Ja Raadios ning TV-s kehtestatakse kerge tsensuur. ---
Õhtupoole oli [Tartus] Lembit Sulbi "Eesti Õigusliikumise asutamistoimkond" korraldatud "kohtumine valijatega". Meist olid kohal Mati Hint, Lembit Küüts, Enn Tarto, Kaljo Põldvere, Mart Niklus ja mina. Seltskonnas domineerisid tigedad pensionärid, kes kõige taga nägid vaenlasi - maffiat ja süüdistasid RK ja valitsust saamatuses jms. Idee oli võtta vastu hulk seadusi, mis peataksid "röövimise" jne. --- fanaatikud, kes usuvad end teadvat, mida tuleb teha ja tahavad kõik meile lihtsalt selgex teha. See tuli eriti selgelt välja siis, kui pärast seda kui rahvasaadikud olid ca 3 tundi vastanud "küsimustele", esines L. Sulbi kirgliku sõnavõtuga, kus ta neile ise veenvalt "õiged vastused" andis, paljastades nii parlamentaaride kohmakuse ja asjatundamtuse. Poleks kohalolijad peaosas olnud vanad ja hädised, oleks võind öelda, et tegu on populistlik-ekstremistliku liikumisega. Noori aga polnd. Tuntumatest tegelastest olid küll kohal Uno Ruus, Viktor Korrovits ja mõni tuttav nägu neist, kes kõigil koosolekutel käivad ja sõna võtavad. Saali meeleolu oli agressiivne, toetati nõudmist korra ja karistuse järele. Põldvere väitis, et enne kui inimestele rohkem jagada saab, tuleb rohkem toota - teda aga ei võetud kuulda. Ei tahetud kuulda ka väidet, et hävind vara ei tulex kompenseerida. Ruus hakkas õiendama selle üle, kas EW saab ikka nimetada EW, kui ta ei ela EW (vaid ENSW) seaduste järgi. Saalis oli külm, enamus inimesi olid joppides ja mantlites. Õhkkond oli aga erakordselt vastik, meenutas mulle intrite koosolekuid. ---

17. XI 2002

Eile hommikul vasardati veel isamaalaste RTN pihta, mis ilmselt murenes. Jüri Adams leidis ka, et eelnõu suurt väärt ei ole. Hääletamiseni aga asi ei jõudnud. Hommikul olid kuningriiklased alguses loitsinud, siis pidanud pastor palvuse. Loitsul oli vist rohkem rahvast. Pärast lõunat läxin Raekotta rääkima rahvusvahelisel karikaturistide kokkutulekul olijatele. Rääkisin minoriteetidest, sellest, et mingis mõttes oleme kõik minoriteedid, meid on ikka vähem kui TEISI. Ja hirm TEISTE ees sunnib tegema jälkusi, rumalusi, taotlema, et TEIST ei oleks. See on üks tee - konflikti, sõja, rõhumise tee. Teine tee on leppimise, hirmu ületamise tee. See on naeru, naeratuse tee ...
Seltskonnas oli taanlasi ja venelasi, nende hulgas ootamatult ka Misha Z oma sõbranna Marinaga. Õhtul istusime veel nende & KK-ga Astoria restoranis. See on väga noobel paik, kus portjee livrees, vestibüülis mängupõrgu ja saalis revüü. Misha ja Masha rääkisid Venemaast. Midagi eriti rõõmustavat neil öelda ei old. Jeltsini tähetund olevat läbi, tema paremad kaastöölised tema juurest lahkund ja tema ümber kogunend endised hallid aparatshikud. ---
Eesti Pank pani UBB-le, Põhja-Eesti pangale ja Tartu Kommertspangale moratooriumi. See võib tähendada, et jään ilma ka oma rahadest seal. Hansapank olevat nii populaarne, et ei jõua nii palju arveid avada, kui on soovijaid. ---

19. XI 1992

Eile RK arutas rohkem pisiasju. Toomepuu esitas eelnõu, mis olex kuulutand venelased lindpriiks ja lubas, kui vaja, Eesti eest ka sõtta minna. Õnneks lükati selle arutamine kevadeni edasi. ---
Meie võitsime ühes asjas: Tiit Sinissaar teatas "Isamaa" nimel, et RTN eelnõu võetakse tagasi ja edaspidises ollaxe nõus lähtuma KF eelnõust!
Tuli aga ettepanek kehtestada venelastele isikutunnistusex punane välispass, eestlastele Rumesseni pass ja et Eesti passe hakkab saama ainult R passi alusel. Sellest võib jälle tüli tõusta. Minu meelest võix R-passid rahuga hingusele lasta minna ja hakata seeasemel trükkima uusi autojuhi lubasi ja sotsiaalkindlustuse tõendeid ...

1. XII 1992

--- Parlamendis midagi olulist polnud, tõsisemad-konfliktsemad eelnõud jäävad homsex ja ülehomsex. Pooleli jäi KF eelnõu privatiseerimise rahadest 20% eraldamisest kultuuriehitusele. Ei ole selge, kas see läbi läheb. Kuluaarides käib arutamine selle üle, mis juhtus Andres Bergmanniga ja pankadega. Palju on segast. Tuska teeb isamaalaste (ERSP) püüd läbi suruda Rumesseni-passid kohustusliku isikutunnistusena kõigile. ---
Helistasin Andresele. R-passi lugu laheneb vist nii, et mõõdukad on selle wastu ja asi ei lähe kõwemal kujul läbi. Tehaxe uus pehme eelnõu, nii et R-pass ei saa kohustuslikux, vaid ainult lubatux. Siis olex nagu kõik korras minu meelest. ---

3. XII 1992

Töönadal RK-s on läbi. Homme sõidan Inglismaale. Eile lõi kõige rohkem laineid KF eelnõu, mis taotles 20% privatiseerimisest saadavate tulude eraldamist Eesti kultuurile, peamiselt tähtsate objektide (ERM, Noorsooteater...) ehitamisex Rahvuskultuuri fondi kaudu. Eelnõu leidis Isamaa poolt tõrjuvat vastuvõttu, mida meiepoolne poleemika (K. Kukk) ehk suurendaski. Taheti eelnõud maha võtta, aga siis katkestasime. Ignar Fjuk tegi ettepaneku kutsuda RK ees esinema Eri Klas, mis ka heax kiideti. Õhtupoole suhtlesingi meie inimestega (Arvo Junti, Andra Veidemann) ja telef. teel ka ERiga, kes oli tõrjuv, leides, et ei tahakx hakata tegelema kapitaalehitusega ega sekkuda poliitikasse. --- Nii ei õnnestund minul ega teistel teda meie poole kallutada. Tundsin end üsna ebamugavalt, sest eelnõu oli ka minu meelest toorevõitu ja ei olnud tehtud olulisi ettevalmistusi.
Nii võis meid süüdistada populismis ja väita, et 20% äravõtmine privatiseerimisrahadest ei anna kultuurile tõeliselt olulist toetust. Jahmatas paljusid hr. ministri Paul-Eeriku esinemine, kes püüdis ka selgex teha, et nende rahade hankimine kultuuri tarbex teex kultuurile hoopis kahju, raskendax kultuurile tõelise vundamendi ehitamist (millega nemad, st. valitsus ja KultMin tegelevad) ja eelnõu tagasilükkamine ei olex kultuurivaenulik samm. Seda viimast mõtet esitas ta isegi mitu korda oma kõnes.
Nägin seda õnnetut asja isegi unes, õhtul olin istund veel Andra pool, kellega rääkisime ka usuasjadest. ---
Õhtul hilja, kui Kunglasse jõudsin, helistas A. Z., kes varsti ka saabus ja hakkas kirglikult kuulutama teosoofiat. Ta toob Eestisse vastavat venekeelset kirjandust Riiast ja Peterburist ning on kaljukindlalt veendunud selles, et Blavatskyl, Roerichil on õigus ning et "valge vennaskond" on olemas ja ehk aitab tedagi. Ta tahtis abi raamatute tõlkimsel ja levitamisel, mida mina talle küll ei luband. A. Z. on veendunud selles, et iga kannatus on inimese enda põhjustatud ja nii on rahvastegagi. NL okupatsiooni põhjus 1940 olevat see, et Eestis alandati naist. "Taani okupatsioon" XIII saj. tulnud sellest, et eestlased hakanud toidux tarvitama verd, mida kõik suured õpetajad keeland, näitex hakatud tegema verivorsti ... On ära pöördund poliitikast, on pettund Savisaare ebavaimsuses ja arvab, et eesti rahvas vajavat vaimset juhti.
Neist viimastest ei näi küll eriti puudu olevat. --- jutu järgi on Einar Laignal mõju ka meie RK kristlikutele demokraatidele ja paljudele noortele. --- Ta esineb kurjade sõnavõttudega demokraatia vastu. ---
Täna tuli RK-s taas esile esmaspäevane hommikupalvus ja selle äramuutmise eelnõu ei õnnestund vastastel maha võtta. Eelnõu võtta palvus kodukorrast välja tuleb arutusele vist tuleval nädalal ja riigiõiguse kommisjoni (Mart Nutt) meelest ei võiks palvust ei alles jätta ega välja võtta, vaid leida mingi kompromiss!... Pakuti kellegi sõnavõtus, et palvus toimux kirikus. See sobix ju küll.
Eri Klas käis ja rääkis minu meelest üsna neutraalselt eesti kultuuri hädast ja viletsusest. Meie eelnõud ta aga ei toetand, pigem vastupidi. KF otsustas Junti, Savisaare ja mõne teise initsiatiivil eelnõu tagasi võtta. Seda Arvo J. ka tegi, pidades talle matusekõne. Rumessen, ehk mõni teinegi, plaksutasid käsa. ---
KF-ga kohtus riigikohtuniku-kandidaat Rait Maruste, kellest jäi üsna positiivne mulje.
Lauri Vahtre käib koridoris meiega norimas, tal näib lausa midagi kibelevat, et saaks aga osatada.

4. XII 1992

--- Eilses "Äripäevas" põhjab Olari Taal rängalt Laari otsust tagandada Bergmann. Ülikriitiline oli eilsel KF pressikonverentsil ka Erik Terk. Valitsus on vassind ka isikutunnistustega, nagu mitmed kirjutavad, sealhulgas üllatavalt ka jälle Postimehe veergudele tagasi tulnud Kalle Muuli, kes leiab, et Lagle Parek kas valetab või ei tea, mis räägib. Valitsuse mesinädalad on läbi, rutem kui võis arvata.
ütlesin mõne päeva eest Savisaarele, et mul tuleb tunne, et ta saab istuma peaministri kabinetis varem kui oskasin arvata. E.S. ütles, et TEMA sinna küll ei lähe. Võibolla tõesti. Huvitav, kes, ehk Vähi või keegi tema lähikonnast.
Lõhesid valitsuskoalitsioonis on märgata. Isikutunnistuste kaelamäärimise kava lõi kiilu ERSP-Isamaa ja mõõdukate vahele. Õiguskantsleriks pakkus Meri Truuvälja, millega Isamaa jälle nõus ei ole. Lõhet presidendi & Isamaa vahel oli muidugi oodata. On mõni märk sellestki, et L.M. otsib toetust KF poolt. ---

6. XII 1992

--- Olen Londonis Wilbrahami hotellis. Homme läheb sõidux Manchesteri. Eile sai antud BBC 3. kanalile väike interview ja siis oli asi ise - kirjanikud lugesid oma textisi ja osalt nemad ise, osalt tõlkijad või muud inglased lugesid ingliskeelset tõlget. ---
Hiljem õhtul oli veel "paneel", kus Ríos, Enzensberger, Gustafsson, Celati, Nooteboom ja Kaplinski rääkisid sellest, kas Euroopa kultuuri on olemas. Eriti kriitilised olid Enzensb. ja Kapl. H.-M.E. pahandas, et Maastrichti lepet jm. poliitilisi asju samastatakse Euroopaga, mis on olemas nendetagi. Ríos torises Euroopa kolonialismi üle, mis osa temast välja jätab. Enz. mõnitas "euro-"asju, mis üldiselt tähendavat kvaliteedi langust. Mina ütlesin, et üx asi on geograafiline Euroopa, mis on täpselt, kuigi täiesti meelevaldselt defineeritud, teine asi majanduslik-poliitiline Euroopa, mis on tekkind-tekkimas vastukaaluks USA-le ja Jaapanile ning kolmas asi kultuuriline Euroopa, mille olemasolusse ma tegelikult ei usu. On "Lääs", millesse kuulub ka USA, Kanada, Austraalia, Lõuna-Ameerika ... See on tulevikumaailma üx poolus, teine poolus on Kaug-Ida - Hiina, Jaapan etc. India tulevikus ma ei ole kindel. Euroopa poliitikud on loomas ekslikku pilti euro-kultuurist, mis on nagu Augustuse-aegne keisrikultus - vajataxe midagi, mis Euroopale ühtsust ja enesekindlust annax. Sellesse ma ei usu, mina ennast niisuguse euro-eurooplusega samastada ei saa ega taha.
Kirjutasin tosinajagu autogramme raamatutesse. Õhtul hiljem oli veel väike napsivõtmine. Sain tääkida Larsiga [Gustafsson], kes on mõnus inimene, ja jordaanlanna Fadyaga, kes õpetab Oxfordis araabia keelt ja kultuuri. Ta on ema poolt tsherkess ja rääkis mõnda huvitavat Jordaaniast, araabia maailmast ja eriti naistest seal. Kiitis kuningas Husseini, kes on maad edukalt demokratiseerind ja moderniseerind. Ka naised on seal emantsipeerumas ja islami fundamentalismi mõju kasin, vaatamata Iraani ja Saudi-A. ponnistustele seda õhutada. --- Temast jäi väga vahva mulje. Ta oli elav, vaba ja väga intelligentne. Üx ta õde on insener, teine piloot. ---

7. XII 1992

--- Unes nähtust mäletan vaid seda, et Eesti esindajax kuskil wälismaal oli sinakashall kass, kelle karv kummaliselt kumas.
Mõtlesin hommiku eel, et olen teel sellesse, mis tuleb "pärast" kirjandust. See võix olla süntees kirjandusest (ennekõike luulest), filosoofiast, kirjeldusest ja teadustextist. "Postliteratuurne" või "transliteratuurne" looming siis.
Kui sõna välja pakux, olex kõigil kohe nimetus, mida kasutada, oleks kriitikutel kont käes-suus.

8. XII 1992

Olen Edinburghis, hotellis Maitland. Seljataga on kolm luulelugemist ja formaalsevõitu küsimustele vastamist. ---
Sain tuttavaks shoti rahvuslastest kirjanikkudega, kellest rohkem oli kokkupuudet Alec Finlayga, kelle isa teeb looduses luuletusi kividele etc. Olin ka nende luulelugemisel galeriis, kus seinal rippus suur shoti lipp kirjaga "Artists for Independance". ---
Shoti natsionalistid on tõelised natsionalistid - kirglikud ja vasakpoolsed. riides on nad muidugi boheemlikult ja käituvad samamoodi. Üldse torkas Ed-s silma inimeste elavus ja positiivsus.
Natsionalistid peavad praegu piketti (vigil) selleks, et Shotimaa saaks oma parlamendi. ---
Olin natsionalistide seltskonnas ca 1,5 tundi ja tulin siis hotelli. Magama sain südaöö paiku. Teised olid pidand pidu hoopis kauem kuskil sööklas, nii et said magama 2 00 paiku. Nii mul vedas, et pääsin sellest literatuursest jorutamisest, mis on väga tüüdanud. Istutaxe otsatult, süüakse liha-kala, juuakse veini ja arutatakse, kes on hea kirjanik, mis on hea raamat ja kes keda tõlgib või kirjastab. Ma ei oska selles jutus midagi kaasa rääkida, nii vaid igavlen ja vastan naabrite-naabrinnade küsimustele selle kohta, kuidas ühe või teise asjaga minu maal on. Näiteks kirjastamisega.
Inimeste hulgas, keda olen sel matkal kohand, on neid, kellega vägagi tahax rääkida. Pole aga aega. Nii jääbki kõik pealiskaudsex, põgusax ja formaalsex nagu Edinburghis-käik.
Kas üldse enam oskamegi, kas oskab inimene Lääne-Euroopas midagi tõsiselt rääkida? Kirjanikud tahavad kirjutada & avaldada, niimoodi suhtleme rituaalsemalt kui muidu. Me ei avalda teistele oma mõtteid, ei mõtle pingsalt, kui räägime, vaid räägime sellest, mida oleme kirjutanud, lugenud. Sööme konserve ja söödame neid teistele. Ida-Euroopas inimesed veel oskasid arutleda ja mõelda. Nüüd jõuab ehk tõhususe nõue ka sinna ja hävitab mõtlemise ja oma mõtete teistega jagamise võime.
Mõtted on nagu kivisüsi - fossiilne intellektuaalne kütus, mis pärineb teisest ajast, teistest oludest. Moodsas maailmas teda napib. ---
Mõtlen, et Inglismaa-Britannia on veidi nagu Hiina. Sama privaatsusearmastus ja traditsionalism. Ka siin maal ei hävi miski, kõik säilib, nagu arhailine kirjaviis, kohtunikkude parukad, Mani saare parlament, keldi keeled, kummalised kohanimed ja kombed. Ka majad, tänavapilt on veidi hiinalik.

10. XII 1992

--- Eile helistasin kohe hotellist BBC-sse ja sõitsin sinna. Andsin kolm intervjuud ja tegin veidi tutvust Vene osakonna tööga ja inimestega. Vist ainult vene osak. maksab mulle selle eest. Bush House on mõjuv kafkalik labürint. Nüüd kuulub ta jaapanlastele - BBC põlgas omal ajal ostuvõimaluse ära, et liiga kallis - nüüd olex veel kallim. Orwell töötand kunagi seal ja kajastuvad B. H. tema 1984-s, isegi keldrikantiin, kus peategelane söömas käib. ---
Inglismaa kihab ja keeb: eile tuli suur uudis - Charles ja Diana asuvad lahus elama. See pole divorce, vaid separation, aga muidugi suur vapustus ikka. Kuigi oli teada, et nad omavahel enam läbi ei saa. Seda lugu jätkub inglastel närida nädalaid. ---

11. XII 1992

London on jõulueelne. See tähendab, et igal pool on kuuski ja jõulureklaami - poeakendel on jõulukraami ja igal pool värvilisi tulesid. Aga ka IRA valmistub jõuludeks. Eile plahvatas ühes kaubanduskeskuses kax pommi ja metroos, millega olen nende päevade jooksul päris kodunenud, on pidevalt häireid ja seisakuid. IRA kohalolek on selgelt tunda. Tänaval olen paar korda näinud ka ratsapolitseid! ---
Brixtonis sain aru, et London on tegelikult päris turvaline linn. Võib kõndida julgelt hilisõhtustel tänavatel: mustad, keda Br-s on väga palju, ei tülita sind. Ehk on probleeme Sohos vm, aga mina pole miskit kohand ja ei imesta, et 9 30 paiku soovitataxe minna läbi hämara pargi ... Metroos istus vastaspingil neegritüdruk ja vaatas vahetevahel mulle otsa. Nägin esimest korda musta inimese silmi. Needki olid sügavad ja mustad, nagu pres. Mitterrandil.
Täna sain ühenduse Bo Huldtiga IISS-st. [Rahvusvaheline strateegiliste uuringute instituut]. --- Rääkisin hr. direktorile Eesti sõjaväest, Kaitseliidust ja muust ja küsisin, kas on keegi uurind väikeriigi elujõulisust, mis mind Eesti seoses huvitab, eriti demograafiat silmas pidades. Uurimusi õieti ei ole, ainus, mida B.H. teadis, oli optimistlik. Bosnias pooldab B.H, massiivset interventsiooni, mille vastu on aga eriti Inglise valitsus. Ta usub-loodab aga, et maailm kaldub tasapisi sellise sõjalise sekkumise suunas. Sain kaasa mõned IISS väljaanded, lootuse edaspidisteks kontaktideks ja teadmise, et olen esimene eestlane, kes IISSs on käinud (sic!). ---

14. XII 1992

Täna jõudsin 11-ks Toompeale, kus opositsioon edukalt obstrueeris kõike ja nii arutati tund aega päevakorda ja kuigi ülejäänud istungile lisati kokku 2½ tundi juurde, ei tehtud sellegi ajal muud kui esitati ministritele otsatult küsimusi ja võeti pärast veel sõna. Valitsuskoalitsiooni katsed päeva veel pikendada ei anna suurt efekti, kuna sellex peax olema 2/3 häälteenamus. Vaevalt enne jõuluvaheaega enam õnnestub. Marju esinemine jättis muidu väga hea mulje. Ta oli vaba ja enesekindel ega näidanud välja, et ei olex valitsenud oma ala. Ehk ka valitses. Hain Rebas rääkis eesti keelt muidu päris korralikult, ainult ütles 'lennuvälja' asemel ikka 'lennuväljak'. Küsisin talt Tartu Kaitseliidu kohta; ta ütles, et TKL-ga on tõsiseid probleeme. Olex vaja õpilasmalevaid. Õige ka. ---

16. XII 2002

Eile sai ilmsemaks konflikt E.S. ja keskfraktsiooni põhiosa vahel. Tema tahab RTV seadusele jäigalt vastu olla, meie leiame, et aitab. Täna hääletame poolt ja kõik. E.S. peaks rohkem õppima tai-ji'd, on aga liiga kinni nõukogude lahingutaktikas, mis ei tunne taganemist.
Ja ometi ei tahaks me Saviga päriselt tülli minna. Me kirume ja armastame teda ikka.
Eile sattusin veel Poola esindaja Jan Kostrzaki poole, kes jootis mulle viskit ja lobises (koos naisega) mitu tundi. ---
J.K. oli rõõmus, et endast märku andsin. Eesti esindus tuleb Varssavisse - käis isegi mõte läbi pea, et pretendeeriks. Siis aga tuleb suur tülpimus ja vastikus kõige avaliku ja poliitilise elu vastu. Ja ega ei tahaks olla Eesti taolise riigi esindaja.
Käisin veel Andrese ja Mari poolt läbi. Andres arvab, et valitsus kestab enamvähem kevadeni. Laari tugevus olevat see, et ta aimab konflikte ja lõhesid ning püüab neid osavalt ennetada. On aga väsimuse märke. ---
RTV hääletamine läks omapäraselt: opositsioon ei võtnud hääletamisest üldse osa. Arvo Junti arvas küll, et oleks direktorite nimetamise eelnõu vastu pidanud hääletama, kuid meie teised olime teist meelt. Oli siiski lohutav, et see nii läks ja me ei asund rolli, mida Isamaa meile on valmis mõelnud.

23. XII 1992

Üleeile, 21. skp käisin advokaat Lõhmuse juures ja andsin allkirja tema koostatud hagiavaldusele Arno Susi & "Liivimaa Kroonika" väljaandjate vastu. Meel sai kindlamax, kui olin seda teind ja tunne selgemax, et teist teed ei old.
"Poliitika ja antipoliitika" on ilmund. ---
Serbias võitis ilmselt Milosevic, mis on väga vastik. ---
Eile oli Tallinnas RK istungjärk ja pärast seda Akadeemia teel RKF pidu. Istunjärgul lõi kõige enam laineid Nugise-Kulboki konflikt. Tüli kahe mehe vahel on juba tükk aega kestnud, eile oli KK toonud oma lauale nugise topise, mille peale ÜN lubanud ta nina üles lüüa, teha nii, et K-st jääb ainult märg koht jne. Lugu lõppes sellega, et turvateenistus konfiskeeris nugise, mehed kraaklesid veel natuke ja ajakirjandus sai ühe skandaalikese. Rumessen protestis Kulboki 'sündsusetu käitumise' vastu. Tõeline algkool, kus koolmeistril napilt ka huumorimeelt.
Muidu arutati 1993. a. eelarvet, liikluskindlustust ja mitmesuguseid laenusid. KF tegi Arvo J. suu läbi jälle korra minu meelest liiga räige avalduse - lükata eelarve tagasi. Meie häda on, et käitume Eestis nagu käitub opositsioon Inglismaal. Üldsus aga ei mõista seda...
Õhtul oli KF pidu. --- Seal olid põhiliselt vist KF pensionäridest pooldajad - paarkümmend onu ja tädi, kelle hulgas osa KF deputaate, kes summas üksteist otsisid. --- ajasime juttu Ingrid Preeksi, Hardo Aasmäe ja mõne tise inimesega. Ingrid on E. Sav. tuleviku suhtes skeptiline. Ta arvas, et Eesti poliitikas võiksid ilma teha praegu panganduses tegevad Raivo Vare & Jüri Raidla, kes olevat väga võimekad. ---

25. XII 1992

Esimene jõulupüha. ---
Mõtlen palju meie klerikaalidele ja teistele fanaatikutele. Kurb on see, mida Leif D. oma artiklis märgib: Eestis ei tihata öelda täit tõtt. Me ei rääkind riigipöördekatsest, ei öeld, et Laigna on esinend kõige ehtsamalt fashistlike avaldustega, et Lauri Vahtre ja Tõnis Lukase kirjutistes on kõige ehtsamat rassismi, et rassistlikku hoiakut on selgesti meie massiteabes, et klerikaalid trügivad võimule ligemale jne. ---
Haiglast tulles kristalliseerus mõte kahest suhtumisest keelde ja vabanemisse (lunastusse). 'Läänes' on arvatud, et keeles saab kirjeldada lunastust ja teed sinna. 'Idas' on arvatud, et lunastus on ka pääsmine keelest, et keel ahistab ja aheldab meid. Et oleme kui magajad, et keel on üks erisugune uni, mida näeme, milles oleme.
Lunastus, vabanemine on kukerpall. Pahupidi-hüpe välja sellest maailmast, ka oma 'minast', kõigest. ---

26. XII 1992

Eile helistas Tiiale vana invaliidist venelane Valentin ja kurtis oma elu üle. Ta pole mitu kuud üüri maksnud, sest ta pension on 300 krooni, üür aga 301 või umbes nii. Poeg ja minia on tööta ja pole mitu kuud õieti raha saanud. Poeg saaks Eesti passi, aga tal pole raha seda välja osta.
Eesti Raadio teatas, et meie jõulurahu rikuvad kurdid. Need on 125 kurdi põgenikku, kes on Eestis pidama jäänd, enamus on dokumentideta. Eesti tahax nad saata tagasi Venemaale, kuid Venemaa keeldub neid vastu võtmast, sest polevat selge, kas nad on sealt tulnud. Meil ei osata millegipärast põgenikes näha muud kui (musta) hädaohtu. Humanitaarne mõtlemine on Eestis veel võõras.

28. XII 1992

Täna varahommikul sõitsin Tallinna. Riigikogu alustas aktsiisimaksuga. Otsustasin käia kurde vaatamas ja käisingi. See oli mulle shokk, mida järgnev veel teravdas taluvuspiirini. Põgenikud elavad koledas räpasuses, lastel pole olnud kõik see aeg sooja toitu, pole õigeid pesemisvõimalusi, pole õiget arstiabi. Kurdid andsid mulle oma kehvapoolses inglise keeles kirjutatud märgukirja, kus nad paluvad-loodavad abi Rahvusvaheliselt Punaselt Ristilt, ÜRO-lt, Inimõiguste organisatsioonilt, Rahvusvaheliselt põgenike asjade fondilt, kõigilt humanitaarorganisatsioonidelt ja Eesti valitsuselt. Nad vaesed ei tea üldse, mis organisatsioonid on olemas ja mida nad kuskilt loota võivad.
Pärast lõunat olin siseministeeriumis nõupidamisel, kus peamiselt arutati, kuidas kurdidest lahti saada. Eriti kurjalt mõtlesid Andrus Öövel, Andres Kollist ja mõni politseiametnik. Arutati tõemeeli, et võiks kurdid vanglasse panna, kuna nad on süüdi piiririkkumises. Arutati, kuidas saaks nad kinni võtta ja vagunisse pista ja siis - kuna Venemaa ei lase neid üle piiri - läbi Läti Venemaale toimetada. Ainuke, kes mingeid õrnu humanismi märke ilmutas, oli Lagle Parek, aga temagi rõhutas, et me oleme nii viletsad, et ei saa neid aidata. Tiia märkis, et kuni me oleme veendund, et meie oleme kõige viletsamad ja nõrgemad, olemegi nõrgad; kui aga näeme ja saame aru, et on veel viletsamaid,leiame ehk endaski rohkem jõudu.
Püüdsin veidi protestida, aga minu humanitaarne hääl jäi väga nõrgaks kümne politseiniku ja ühe selgelt saamatu ministri kõrval. Neile olid kurdid vaid tüli ja pahandus. Keegi ei ole nende lastele jõuluks midagi viinud, ei ole nendega inimlikult rääkinud - Öövli ametnkond kuulas neid vaid üle, et kes, kust ja kuidas. Mees, kes minuga inglise keeles rääkis, ütles, et ta on majandusdoktor, ja ütles kogu aeg, et nad ei ole vargad etga mõrtsukad ... Muidugi rõhutasid nad seda, kui vilets on neil Männikul, et lapsed ja paljud täiskasvanud on haiged. Lapsed püüdsid rohkem köhida, kui mina tuppa tulin ... Aga eriti liialdada neil ka polnd vaja. Olukord oli kole - mitmed, kel ei olnd tekke, lebasid madratsite all.
Nii olin pool päeva tegev kurdide asjaga ja Riigikogus toimuvast suurt ei teagi. Alkoholi-aktsiisiseaduse muutmise seadus tekitas Suure Vastasseisu. Opostisioon kasutas ära selle, et erakorralisel istungil peab olema kohal vähemalt 51 saadikut ja lahkus saalist. Et seadust vastu võtta, pidi koalitsioon ajama paar inimest haigevoodist välja ... Aga oma paranduspügalat nad mingi hinna eest välja ei nõustund võtma.

29. XII 1992

Rääkisin eile veel Tiinaga ja täna Andraga. Ehk saame teha VE raadios ühe jutu kurdidest. Andra saab ehk kirikuinimestega rääkida, et keegi lähex ja hoolitsex natuke põgenikkude eest. Mart Laar nimetab neid tänases "Postimehes" lihtsalt piiririkkujateks ja arutab, et peax nende pildid Interpolile andma, et ehk on hulgas terroriste. Ehk andku juba laste pildid ka - neist võivad ju terroristid tulevikus saada.
Mõtlen, kui kohutavalt suur on meie rahvuslik egoism ja kuidas oleme unustanud need eestlased, kes 1944 ja pärast seda üle mere põgenesid ja paljude maade piire rikkusid. Neid ei saadetud tagasi.

30. XII 1992

--- läksin Tartu Kommertspanga aktsionäride koosolekulle, kus jahuti vist ligi 6 tundi, mis edasi teha. Kohal oli Eesti Pangast paar VIPi eesotsas Vahur Kraftiga ja saalitäis hoiustajaid ning aktsionäre. Panga meeskond oli tugev, TKP esindus tunduvalt nõrgem. Hästi, aga minu meelest liiga käredalt esines Janno Reiljan, tema oli aga peaaegu ainuke, kes oleks suutnud Kraftile & Cole konkurentsi pakkuda. Saalis olid valdavalt inimesed, kes pangandusest midagi suurt ei taibanud. Palju aega kulus rumalatele küsimustele ja süüdistustele. --- Usun ka, et EP käitumine pole päris kosher, aga juriidiliselt on neile raske, samahästi kui võimatu varba peale astuda. Kaotaksime sedasi protsessides aga ilmselt hoopis rohkem oma rahast. ---
Mulje on, et EP tegevus on moraalselt üsna kahtlane. --- Aga seda kõike ei saa EPle otse süüks panna, ta pole teinud kuritegu, on vaid lasnud TKPl seda teha ja oodanud endale kõige sobivamat hetke sekkuda...
Eile tuli eestisse õnneks ÜRO Põgenike Asjade Ülemkomissari esindaja Põhjamaades. Kuigi ta täna kinnitas, et Eestil on õigus põgenikud saata tagasi sellele maale, kuhu nad esimesena saabusid pärast kodumaalt lahkumist, hoolitseb ta kindlasti selle eest, et nendega päris toorelt ei käituta. Ja valitsus on nüüd teatand, et asutataxe üx interneeritute laager, millex raha tuleb Rootsist või isegi ÜRO-lt.---
Täna tuli TV-st saade sündivuse järsust ning suurest langusest Eestis. Jutt oli murelik. Lapsi on vähe, nii et 7-8 aasta pärast väheneb kooliminejate arv ehk ca 30%. Samal ajal saadame kurdi lapsukesed maalt välja! Võiks ju niimoodi meie demograafiat korraldada. Selle vastu on ainult eelarvamused, rassism ...
Ikka enam saan aru, et maailma asjade otsustamisel ei kasutata mõistust mitte väga palju, vaid üsna piiratult. Ka näen parlamendis jm, et mõistuse asemel kõlbab väga hästi ka enesekindlus. On väga palju küsimusi, millele tegelikult kõige õigemat või ainuõiget vastust pole kättesaadavate vahenditega võimalik leida. Siin aga tuleb appi parlamentlik mäng, kus kaks poolt võtavad omax vastakad seisukohad ning kaitsevad neid vihaselt. Nii ei jõuta enamasti tõeni, küll aga saab võetud otsus demokraatliku pühitsuse. Parlament annab võimaluse tegutseda paremini määramatuse olukorras, luua optimumi leidmise illusiooni.

1. I 1993

--- TV-st tuli film Raimond Valgrest, mis tõi silmade ette kogu 40-ndate aastate õuduse. Kas saab keegi tundlikum inimene, kes sellega kasvõi riivamisi kokku puutund on, päris normaalsex jääda? 40ndad on nagu mürsukild mu eakaaslaste ihus, mis vahel liigutab.

3. I 1993

--- Allik on väga halval arvamusel valitsusest. Sisemin. olevat kontrolli alt väljas, eriti, kuna kodakondsusameti etteotsa sai aferist Enn Seppel (või mis ta nimi oligi). J. A. meelest olex sisemin. kohale võind panna tema antipaatia Savisaare. ---
T. teadis, et Toomas Ilvese määramine Washingtoni saadikux olevat otsustatud. Tema ei usu T. I. kontaktidesse CIA-ga. Mina usun, kuigi ei pea seda olulisex. Probleem on lojaalsuses. Kui tekib huvide konflikt Eesti ja USA vahel, ei saa olla päris kindel, et T. I kaitseb Eesti huvisi. Väliseestlased võtavad aina enam juhtpositsioone, mis mulle ja ilmselt paljudele teistelegi ei meeldi.
Endasse vaadates pean tunnistama, et olen ilmselt solvunud selle peale, et välismin. ei ole minuga mingit kontakti võtnud sellestsaadik kui Lennart ametisse tuli. Varem olid mul nendega (Pahkla, Kuldsepp...) head sidemed. Mind on kutsund poliitikast rääkima Rootsi Välispoliitika Instituut ja mõni teinegi, olen avaldand Läänes, meie VM aga ei ole üldse välja teind. ---

4. I 1993

--- Kohtasin tänaval juhtumisi Rein Kilki, kellega läksime Ülikooli vastas olevasse trükikotta, kus sai tehtud suusõnaline lepe ettevõtte "Greif" juhiga mu Kreeta-raamatu avaldamise kohta. Tuleb ca 2000 eks., tasuks saan hinnast 10%, mis teex veidi üle 2000 krooni. Armetu vähe küll, aga mis parata. ---

6. I 1993

Tiia oli Tallinnas, aga ei saanud kurdidest midagi teada, kellegagi kokku. Nii ei teagi, kas keegi neile mingit abi on viind. Ei tea ka, mis on õieti toimund, sest ajakirjanduse antud pilt on väga ühepoolne ja tendentslik.
Ei ole intervjueeritud kedagi põgenikkudest ega ka näitex ÜRO tegelast, kes nendega kohtus. Kurdid on anonüümsed, neil ei ole nimesid ... nad ei ole inimesed. ---
Meelemasendus on sügav. Tunnen, et olen tegelikult muutunud Eesti-vastaseks sellisena nagu ta on. Sellist Eestit ma ei taha, see ei ole minu kodumaa, see on võõras maa. Inimesed, kes on kaaskannatajatest äkki saanud omanikkudeks ja ärimeesteks, ei ole enam minu rahvas. Rahvus vist saabki olla ainult ahistatuna ja ohustatuna olemas. Kui oht kaob, hakkab kaduma ka rahvus. Et teda säilitada, on vaja uusi ohtusid. Kui neid pole, mõeldaxe nad välja.
Täna tuiskas natuke. Kisub aga sulale.
"Argipäeva" saates olewat olnd minu intervjuujupike kurdidest ja Andres Kollisti üsna räige wastus, kus ta olewat leidnud, et sedamoodi mõtlemine on praegu luksus ... Mul tuleb tunne, et ma ei saa enam RK-s olla. Usk ei luba. Nagu välguvalgel nägin, kui absoluutne on omariikluse taga olev egoism ja tunnen, et ei saa sellega kaasa minna. ei tohi aidata ehitada üht heaolusaarekest keset maailma hädade merd. Ei tohi ajada oma õigust ja unustada päriselt teised. Mida me saaksime nende heaks teha, kes on hädas nagu kurdid? Muuta suhtumist. Kõigepealt. Loobuda (mõistliku) egoismi põhimõttest. Egoism võib tunduda ratsionaalne, aga on riskantne, pikemas perspektiivis vist üsna lootusetu asi. Egoismil põhinevat maailma saab tasakaalus hoida ainult jõu ja väga keeruliste kontrollmehhanismide abil. Armastusel põhinevat maailma pole vaja hoida - ta püsib ise. Armastus on see, mis aitaks maailma tagasi tasakaalu poole. Gandhi sai sellest aru. Tema oli ka rahvusluse vastu, kui see kippus muutuma egoistlikuks, ahistama teisi.
Me pudeneme üksikisikuteks, kes kaitsevad oma huvisid, võitlevad oma õnne eest. Oleme konkurendid ja see muutus on teravasti tunda. Tajun selgelt sedagi, et kommunismis oli midagi, mis oli individualismi vastu ka õiglaselt, oli - nii kole kui seda praegu öelda ei ole - inimlik algegi.

8. I 1993

Eile õhtul saabus Krista Kilvet, kes on siin poliitikaseminaril. Rääkis, et äsja old (üleeile) Keila-Joal Savisaare juures nõupidamine, kus arutati valitsuse kukkumist ja uusi valimisi. Valitsusest pidawat lahkuma Üürike, Leetsar, Saarman ja Parek, kelle asemele omad parteid pakuvad inimese. Pareki kohale kuuldavasti keegi väliseestlane. K. on kõige enam mures, et ERSP dirigeerib valitsust, mitte Isamaa. On võtnud enda kätte ühe olulise ametkonna teise järel, näiteks kodakondsusameti, piirikaitse jne, mida Isamaa imposantsed noormehed ei taha.
Savisaar teinud põhjaliku ja hävitava riigieelarve analüüsi. Eelarvega loodetaxegi valitsus kukutada.---

12. I 1993

--- Eile hääletas RK enamus päevakorrast välja enamvähem kõik opositsiooni poolt tulevad eelnõud, olenemata eriti ka nende sisust. Vastasseis sellega veel teravnes. EMORi küsitluse andmed näitavad valitsuse, RK, presidendi, aga ka peamiste opositsiooniparteide populaarsuse jatkuvat langust. Tõsiselt tõuseb "Eesti Kodaniku" rating, veidi ka rojalistide oma. Kui konflikt süveneb, tekib valitsuskriisi oht ja järgmised valimised tooksid võimule ilmselt hullema seltskonna eesotsas Toomepuuga. Väljapääs oleks minu meelest võimalikult neutraalse ja laiapõhjalise valitsuse ametisseastumine. Näitex uus Vähi valitsus, mille toetuspind olex laiem. Kui võimule tulex opositsioon, ei paranex vist mixki. Opostisioonist ei saaks ilmselt kindlat koalitsiooni, EKodanik ja KF ei saa kuidagi kokku leppida paljudes asjades.
Eile kuulsin Andrus Öövlilt, et Siseministeeriumis oli üks nõunikutest (kas Ruus või Madisson) öelnud umbes, et kõigex tuleb valmis olla ja võtnud taskust Makarovi püstoli ja pistnud selle põue.
Madissoni olevat Lagle Parek soovind ka Piirivalveameti juhiks, piirivalvurite komandörid aga leidnud, et siis nad lahkuvad kõik.
Rääkisin Vellistega kurdidest. Minu mõte oli, et nendega tuleks tegelda rahvusvaheliselt, pidada mingi konverents ja võtta kontakti kurdide liidritega Skandinaavias ja miks mitte ka Iraagi Kurdistanis. Need mõtted kiitis TV põhimõtteliselt heax.
--- Eile helistasin Vaino Väljaselle, kes tundus olevat rõõmus, et soovin temaga kokku saada. Leppisimegi põhimõtteliselt, et ehk külastan teda homme õhtul.
Käisin Andres Tarandi pool, kel eile oli sünnipäev. --- Andres oli närvilisem kui kunagi ja tema juttudes oli eneseõigustamise varjundit, aga ka pessimismi valitsuse suhtes. Tema ennustab, et peetaxe vastu maikuuni. Laari poliitikuvõimeid hindab ta kõrgelt, eriti ta oskust konflikte lepitada. Andrese meelest ei õnnestu koalitsiooni ja opositsiooni lepitada, sellex on Marju ja Edgari vastuolugi liiga suur. Ainus võimalus Eesti asja päästa ja uusi valimisi vältida olex seesamane suhteliselt neutraalne valitsus. Andres lubas asja uurida ja sellest rääkida. Mina ka. Kuigi on raske loota, et selline asi võimalik olex.
Täna siiski rääkisin Kalev Kukega. Ka tema usub, et laiapõhjaline valitsus on ainus väljapääs. Valimisi ei tohiks teha enne tulevaasta kevadet.
Peet Kasele püüdsin rääkida Vähi neutraalsest valitsusest. Tema aga ärritus ja seletas, et Vähi valitsus oli tegelikult kõike muud kui neutraalne - oli rahvusradikaalide & koonderakonna valitsus, "kõige ohtlikum kombinatsioon."
Leppisin Jüri Luigega, et helistan kord temale ja räägin ka temaga.
Mati Hint leiab, et tuleb kord tõsiselt otsustada, kas oleme kõigele vastu või oponeerime konstruktiivsemalt.
Ummik Eesti poliitikas hakkab mulle aga ikka selgemaks saama. ---

15. I 2003

--- Ajalehed on avaldand vastuväiteid minu kurdide-artiklile. Kõik kriitilised, mõni aga arukam, mõni rumalam.
Olen rahvusliku leppimise võimalustest rääkind veel Kalev Kuke ja Tõnu Tepandiga. KK mõtleb enam-vähem samuti kui mina & Andres ja on pahane, et pensionäre on tagant ärritatud. Mina küll ei väidaks, et eriti on. Temagi näeb ainsat võimalust neutraalses valitsuses, olgu see siis "uus Vähi valitsus". Fraktsiooni koosolekul arvas Peet Kask, et tulex mõnex kuux lõpetada artiklite avaldamine. Oli teisigi taolisi arvamusavaldusi kolmapäeval. Ikka konflikt KF mõõdukama ja sõjakama suuna vahel. S-ga ei ole keegi päris nõus, aga tema vastu ei saa ka keegi. Oleks leiaks Edgarile mingi tõelise rakenduse! Kas seda aga Eestis on? Ehk on Eesti selle mehe võimetele ja energiale kitsas?
Õhus on konfrontatsiooni teravnemine parlamendis.
Käisin Männikul kurdide juures. Vanamees rõhutas aina, et nad ei ole kurjategijad ja soovivad minna ükskõik millisele demokraatlikule maale. Venemaale nad ei ole nõus minema, sest seal on neid rünnatud ja röövitud. Selle kohta oli neil ka venekeelne paber. --- Alar Olljum VM-st arvas ka, et tuleb vist harjuda mõttega, et kurdid jäävad siia, aga neid hakkavad ülal pidama L-Eur riigid. Mõtlen praegu, et midagi saax ka Iraagilt võetavatest rahadest.
Leidsin Euroopa Nõukogu paberite hulgas ühe, kus EN parlamentaarne assamblee põgenike jms. komitee soovitab EN liikmesriikidel aidata Kesk-Euroopa maid, kuhu on hakand tulema põgenikke. EN maad peaxivad andma raha-abi ja isegi võtma vastu põgenikke. Toimetasin paberi Olljumi kätte, kes arvas, et sellest võix kasu olla. Ta asendab praegu ministrit.
Kurdid ütlevad, et kui meie neid ei taha, lasku me nad pigem maha kui et saadax Venemaale.
Kolmapäeva õhtul rääkisin esimest korda pikemalt Olli Toomikuga, kes ei tunne eriti poliitikat, küll aga inimesi. Temagi on õnnetu selle üle, et mängitakse liiga innukalt poliitilisi mänge, tehakse ristsõnu, nagu ta väljendus, selmet mõnd asja ausalt ja tagamõtteta lahendama asuda. Ka mina arvan vahel nii.
Õhtul hiljem olin Väljaste pool. Vaino Väljas on tõesti üks meeldivamaid vestluskaaslasi, keda tean. --- Eesti idapiirist arvas VV sama, mis mina. Me ei saa seda muuta ja keegi ka Läänes ei toeta meid. ---

17. I 1993

Olen palju mõelnud rahvuslikule leppimusele. Mitmed inimesed, kellega olen rääkind, leiavad, et vajaksime neutraalset valitsust. Kalev Kukk, Andres Tarand, Tõnu Tepandi. Unistan sellest, et koguda kokku vähemalt tosina jagu samamoodi mõtlevaid inimesi kõikidest erakondadest jne, ilmselt küll ilma Ekodanikuta, kus ma mõistlikke inimesi ei tea. ---
See annax meile wõimaluse walitsusega mingit lepet otsida. Selle ja ehk tulevase loodetava suurleppe alus p.o. see, et kumbki pool ei nõua teiselt wõimatut ja ei kasuta teise raskusi, et demagoogiliselt esitada võimatuid nõudmisi ja süüdistusi seal, kus süüd ei ole. Alatus oli RR süüdistada venemeelsuses, rahvuslikus reetmises. Alatus oleks valitsuse finantse praegu lõhki ajada, ässitada rahvast liiga suuri nõudmisi esitama.

18. I 1993

Meie mõtted rahvuslikust leppimusest said täna hommikupoole külma dushi. Oli RK-s vaba mikrofon, kus rida isamaalasi esines kurjade rünnakutega meie vastu. Kõige ägedamalt tuli välja Jaanus Betlem, kes wäitis, et KF ja teised endised kommunistid kavatsevad riigipööret nagu 1924. aastal. Raske on aru saada, kas rünnak oli orkestreeritud või ilmutas mõni mees ise initsiatiivi. Aga mingi kokkulepe vist oli.---
Õhtul istus koos KF. Arutasime olukorda ja seda, mida teha. Enamus soovis selgesti pehmemat joont, mõned (Kalev Kukk) isegi leplikkust. Ainult ES oli selle poolt, et võidelda lõpuni. Ivar Raig oli päeval esitand kava teha saadikute klubi, kus polex kaklemist, vaid koosolemine, seltsielu ja asjade arutamine. Pole paha nõu.
Jüri Rätsep rääkis natuke Savisaare lahkumisest ja Marju pööramisest. Kui see inf on õige, ei tahtnud Marju Edgari Soomeskäiku ära oodata. E. aga pidi Soomes masuuti hankimas käies olema tegelik peaminister, mistõttu tema lahkumine pidi viibima veel nädala. Selle aja sees aga esinesid sotsid ja MKE, öeldes peaministrist lahti.---
Rünnakutel täna sain mina oma koosa Arvo Valtoni käeest, kes mu kurdide sõnavõttu sarjas.
Käisin kurdide pool, viisin neile oma raadio ja lastele Heategevusfondist kasti komme. Lapsed kilkasid ja keksisid rõõmust nagu varblaseparv.---
Liitlased pommitasid eile-täna Iraaki.

19. I 1993

Päev algas väikese protestimise ja õiendamisega, sujus siis aga päris kenasti. Hommikul käisin läbi Olioni kirjastusest, kust sain "Poliitika ja antipoliitika" autorieksemplarid ja honorari, ca 1400 krooni. Parlamendis esinesid meie omad pärastpoole väga rahulikult ja tasakaalukalt isikutunnistuste asjas, eriti Lõhmus ja Anton. Midagi oli eilne arutelu neile annud.
Muidu aga keeb KF tasakesi. Ignar F. on seda meelt, et tuleb otsida oma teed, eisaa kuulata ainult Savisaart. Tuleb otsida lepitust. Sama juttu oma partei poolt nähtuna rääkis ka Tõnu Tepandi. Eile arvas sama Kalev Kukk ja ilmselt on sama meelt ka Liina Tõnisson ja mõni teinegi. Ignar ei leia aga, et peaksime üle jooksma. Aga Tõnuga räägitu mõte on, et tuleb luua rühm vabalt mõtlevaid arukaid inimesi. Valitsuses tuleb muutusi, sinna peaksid minema inimesed mujaltki... Leppimusliit on ehk siis sündimas. ---
Siis sain kokku Alar Olljumiga, sõime "Palace" kõrval "Pizzeria Margarethas", kus pizza maksis koos õlle ja jäätisega 90 krooni. Alar on, nagu veendusin, sama tore kui Vancouveris. Tal on olnd pahandusigi, teda on peetud punaseks ja intrigeeritud tema vastu. Ta arvas, et isamaalaste võimu ajal VM-s polex ta saand seal kantslerix küll olla. Isamaalased olevat kasutanud VM vahendeid oma poliitilisex kihutustööx... Lennartiga pidi ta aga hästi läbi saama. Ka Vellistega. --- Ta [Alar O.] on ostnud 5000 USD eest korteri kesklinnas...
Lennart oli saadikutele esinedes öelnud, et ta tegi vea samastades end liiga ühe erakonnaga, et nüüd tahab ta olla kõigi eestlaste president. Otsustasin, et helistan talle, aga ei saand kätte. Sekretäri soovitusele proovin homme jälle. President võiks just olla peamine mees lepituse sõlmimises.
Tuleb hakata mõtlema tekstile, millega võimalikult paljud tasakaalukad inimesed nõusse jääksid. Põhipunktid, mida PEAB, mida EI TOHI. Eesmärgid. Loobumine vaenlaste otsimisest, ränkadest süüdistustest, aga mitte veendumustest, mitte isiklikest lojaalsustest.
Olen varsti 4 kuud RK-s ja saan aru, mis toimub. Tuleb tegutseda, et ei sünnix külm kaevikusõda. On vaja otsida otsustav lahendus vindund konfliktile.---
Sirbis oli totter arvustus minu "621'le", kus vist 5 korda nimetati mind luuletajaks ja kurdeti, et tahan olla veel ka tark inimene. Sisust ei sõnagi.

Eile sai ametisse Bill Clinton. Riigikogus oli väga pikk päev. Arutati eelarvet, lehma hinda jms. seesugust. Hommikul toimund frakts-koosolekul olid inimesed üsna ägedad. Rahulolematus Savisaare-Junti jäiga taktikaga on kasvanud üle kriitilise piiri. Ägedalt avaldasid oma dissidentlikke arvamusi Kalev Kukk ja Ignar Fjuk.
Esmaspäeval on läbirääkimised (kohtumine) Isamaaga nende ettepanekul. Kannik on öelnud, et neid häirib Toomepuu tõus. Meil on lootusi, kuigi kogenumad hoiatavad: omal ajal pidand Savisaar läbirääkimisi kr. demokraatidega, kes olid nõus valitsust toetama, siis aga nädal hiljem temale umbusaldust tahtsivad avaldada.---
Olen siiski optimist. Pärast esmaspäevast näidisrünnakut on isamaalased olnd rahulikumad. Ka KF on esinend meeldivalt ja konstruktiivselt. Õhkkond on minu arvates paranend. Põhiaine on praegu eelarve, millega intsnsiivselt tegeleb Valve Kirsipuu komisjon, millest teised aga palju ei jaga.
KF-s ei ole suur hulk inimesi rahul pensionäride Toompeale ässitamisega ja 400 kr. nõudmisega, millest meie majandusinimesed ei tea, kust seda võtta. Eelarvest ei saa neid sadu miljonisi kokku kraapida. Nii ongi KF lollis olukorras ja peab vastu võtma süüdistused selle eest, mida pole teind, ja lootused, mida ei suuda täita.
Savisaare energiale tulex leida väljund. Saata ta vahel erimissiooniga kuskile, näitex Moskvasse. Või Narva. Või Soome Aho juurde.
Mõtlen, kui kiiresti saab kõik ajalooks. 1988 ja Rahvarinde hiilgepäevad on samasugune ajalugu kui 1939 või 1968. Raud-rahvarindlased on samasugused kujud kui raud-järjepidevuslased. Või saavad varsti sellistex.
Olen rääkind paari inimesega, kellega varem eriti rääkida ei õnnestund, isegi Jaanus Petlemaga. Temaga peldiku meestesalongis. Isegi Asjast - Savisaare tunnustamisest ja sellest, et poliitilisi kirgesi ei tohi viia üle isiklikkudesse vahekordadesse. Jutuajamine toimus sõbralikus õhkkonnas. Olen juttu ajand ka Andrus Villemi, Valve Kirsipuu, Arvo Valtoni ja paari teisega.
Tunnen, et minu 100 päeva on läbi ja pilt sellest, mis toimub ja mida tulex teha, hakkab selguma.---
Eriti head suhted teisel kaldal on mul Kalju Põldverega, kes vahel küsib mult arvamust ühe & teise asja kohta. Täna arutasime, kas Isamaa noori poisse ajab taga võimuhimu või nooruslik mäss vanade autoriteetide vastu. Küllap siiski viimane.---
Rig teeb "Lossiklubi", mille 12 asutajaliiget täna kokku pandi. Asjast võib kasu olla, kuigi on hääli, mis seda irooniliselt "kikilipsu-klubix" kutsuvad. ---

23. I 1993

Eile pidasid Savisaar ja tema kunagised ministrid mulluse lahkumise mälestuspäeva. Seal ütles E.S., et ta kavatseb aktiivsest poliitikast lahkuda ja minna kas teadusse või ajakirjandusse. Selle peale ei saand Hommikuleht ja Postimees jälle hoiduda teda mõnitamast. Tuleks vist ajakirjanike mõnitavast stiilist kord kirjutada. Postimehes seisis "Savisaar kipub ajakirjandusse". Taas tunnen vastikusklompi kurgus ja tahtmist kuidagi sekkuda, midagi öelda. Lennart Meri ütles kord, et meil ju ei ole tõelist ajakirjandust. Ega olegi, on vaid kamp ennast täis noori keskpärasusi, kes tunnevad rahuldust sellest, et saavad öelda inetusi nende kohta, kes on nendest targemad ja tõsisemad.
Juhan Aare kirjutab varivalitsusest. Aeg on aga vist edasi läind sestsaadik, kui selliseid plaane peeti.
Kas tõesti ei saa Eestis olla ajalehte, mis oleks The Independant'i, Le Monde'i või Die Welt'i tasemel? Ainus tõsiselt võetav leht on The Baltic Independant, aga seda loevad väga vähesed eestlased.---

25. I 1993

--- Täna ma RK istungil õieti ei olndki. Käisin kurdide juures, kus olin koos Maria Holmbergiga, kes on mingi pagulastega tegeleva organisatsiooni "Rio Negro" liige. Sain teada veel paari põgeniku ametid - üks oli pagar, teine advokaat, kolmas elektroonik.---
Olid ka fraktsioonikoosolekud, kus torkas silma Arvo Junti kasvand veendumus, et tuleb vihasemalt võidelda. Rahvas Pärnus olevat seda nõudnud. No teame seda "rahvast" küll. Kella 18-st oli kohtumine Isamaaga, kus meie poolt olid neli habemikku - Olav Anton, Rein Veidemann, mina ja Peet Kask, ning Isamaa poolt Kannik, Hallaste, Pruuli ja Kranich. Arutelu oli asjalik ja konstruktiivne, minu ja Peedu meelest väga lootustandev. O.A. oli ettevaatlikum. Isamaad paistab häirivat Eesti Kodanik ja osalt ka ERSP, sealhulgas nonde otsus, et passiivne valimisõigus saab olla waid EW kodanikkudel. O.A. teadis, et ERSP olewat isikutunnistuste asjus esitand ultimaatumi - kas toetataxe neid või lahkub ERSP koalitsioonist. Minu entusiasmi jahutas O.A. pidev mure (tulime koos koju) selle pärast, mis saab parteist. Ta mõtleb, nagu malemängija - üks asi olevat sisuline tegevus, teine asi poliitika, et kuidas punkte korjata ja valitud saada. See pole aga minu mure.---

29. I 1993

--- Riigikogu elu on tagasihoidlikumaks muutund. KF on selgemini jagunend liberaalseks-leplikuks ja võitlevaks suunaks. Kui Jüri Toomepuu teisip. kutsus üles valitsusele umbusaldust hääletama ja eelarve arutamist katkestama, hääletas tema poolt ainult 2 KF saadikut.---
Sain laenuks kaks F. A. Hayeki teost - huvitav autor, kelle vastumeelsus "konstruktivismi" vastu ja usk "loomulikult", evolutsioonilisel teel tekkinud süsteemidesse on väga lähedane sellele, mida mõtlesin ja rääkisin 70ndate teisel poolel, näiteks esinedes TB [teoreetilise bioloogia] kevadkoolis teemal "keerulised süsteemid ja nende kaitse". Olen end pidanud rohkem vasakpoolseks kui konservatiiviks (Hayekit kutsutakse küll üldiselt liberaalix), kuid erinevus on enamasti selles, mis taustsüsteemi valida. Kui peame optimaalseks sajandi alguse ühiskonda, nagu ehk Hayek, oleme liberaalid, kui loodusrahvaste oma või külakogukonda, oleme anarhistid, kui tulevikuühiskonda, mis ühendab mõlema positiivseid jooni, siis sotsialistid.
Mul on aga raske uskuda, et ükski oleviku või lähimineviku ühiskondadest oleks tõesti stabiilseks jõudnud kujuneda. Aeg evolutsiooniks on old liiga lühike. Liberaalnegi ühiskond on alles eksperimendi tasemel. ainsad tõelise evolutsiooni läbi teinud ühiskonnad on old traditsioonilised - näiteks austraallased, Amasoonia indiaanid, bushmanid või tulemaalased. Teised pole oma kõlblikkust veel tõestand.
Teisip. õhtul olin Seppo Kuusisto pool Rävala puiesteel. ---
Seppo oli ka mures president Lennarti pärast, kellega ta küllalt tihedalt suhtleb. Noored mehed olla tema üksi jätnud ja ta ei teadvat elust tavaliste inimeste maailmas piisavalt.
S.K.hoiatas ka, et 12-miiline territoriaalvesi võib tõsiselt halvendada Eesti-Soome suhteid, olles kasulik vaid Venemaale, kes on olnud vait.
Kolmaba hommikul oli KF koosolek, kus jälle oli tunda pinget. Arvo J. kiitis Toomepuud, polemiseerides osa teistega, kes J.T.-d ja Katrin Lindet ei talu. Mina osutasin läbirääkimiste machiavellilikule poolele - et see lööb vastase segadusse ja võib süvendada lahkhelisid tema leeris. Arvasin, et ei tasu ERSP ja mõõdukatega kontakti otsida - küllap nad tulevad ise.---
A.J. on umbusklik ja väidab, et isamaalastega tehtud lepped pole kunagi pidanud. Et kasutavad ainult meie valmisolekut ära ja koguvad punkte. Ei tahax aga, et selline vaatepunkt valitsema pääsex.
Hallaste jt. on aga KF poole väikseid kummardusi teind ja mõnedki meist näexid meelsamini sellist koostööd kui koostööd Toomepuuga. Aga meil ei maxa seda ka avalikult kuulutada. Teiste taplusse ei tulex sekkuda.

31. I 1993

Homme tuleb siis minna Tallinna ja tegelda kurdidega. Täna sain lõpuks rääkida asjast Lennartiga, kes oli meelestatud üllatavalt positiivselt. Ta leidis, et kui peaks surema ükski sülelaps, oleks see Eestile kahju pikaks ajaks - seda poliitilises dimensioonis. Ka olevat tema meelest rikutud seadust seega, et kurdid on aresti all, peavad aga ise endale süüa ostma. ---
Olen telefonis rääkind veel Ülo Kaevatsi, Andres Tarandi, Marju Lauristini ja Rein Veidemanniga. Midagi positiivset sest kõigest eriti ei tulnud, v.a. Marju soovitus Lennartiga rääkida. Lennart ütles, et ta oli isegi minemas kurde külastama, kuid vist ei läind, sest keegi oli soovitand minemata jätta!? Ta väitis ka, et kõike ei saa telefonis rääkida. Mis see siis on?!
Marju oli nutma puhkemas ja kõnelus käis nii, et ma rohkem lohutasin teda ja rääkisin enda jt. lepitusmissioonist ning KF-s olevast rahulolematusest jäiga joonega. Ehk rääkisin isegi liiga palju, aga mulle tundus, et Marju vastupanuvõime on väga õhuke (seda väljendit kasutas ta Eesti ühiskonna kohta) ja tema solvumine "meie" peale suur. Pole ka ime pärast seda, kui pensionärid teda Toompeal rappisid---
Taas tundsin, et võiksin olla sobitaja-lepitaja. Tänu oma väikesele solvumisvõimele ja üsna suurele erapooletusele. Aga ega ma Marju tegevust päriselt heaks kiita ei saa. ei ole päris õige koguda mõõdukad ühte rühma ja lüüa endisest lahku, kuigi ka seal on mõõdukalt mõtlevaid inimesi. ---

2. II 1993

--- Läksin kohe Männikule, kus oli juba salgake soomlasi, kes on mingil kombel seotud kirikuga. Nende hulgas oli üks Gujarati päritolu, Inglismaal sündind ja nüüd Soomes fotograafina töötav noormees. Nägin paari olulist dokumenti, sealhulgas sisemin-s toimund koosoleku poolkirjaoskamatut protokolli, kus leiti kokkuvõttex, et kurdid tulex viisakalt ja võimalikult kiiresti Venemaale saata.
Veel on olemas müütiline Venemaa, kuhu võib inimesi (tagasi) saata.
Osa põgenikke on kadund, ehk on nende hulgas neid, kes täna maabusid Soomes - Eesti laev Revalia oli nad illegaalselt sinna toimetand.---
Lennart Meriga pidin kohtuma 18.15 paiku. Lõpux saabus ta Toompeale umbes 21.00. Istusime Nõmmel kella 2ni öösel kolmekesi - oli ka Vahur Glaase presidendi kantseleist. Jutt algas kurdidest ja arenes aina enam the general theory of everythingiks.
Kurdide asjas oli L. tunduvalt avarapilgulisem kui suur osa eestlasi. Ta kardab põgenikkude sissevoolu, mis võib muutuda laviiniks, kui Venemaa kokku variseb. Aga ta kardab ka, et eestlased võivad teha midagi valesti põgenikkudega ja niiviisi rikkuda Eesti mainet. Mina esitasin seisukohta, et tulex energiliselt taotleda Lääne abi. Sellega oldi üldiselt päri.
Huvitav oli, et L. oli üpris kriitiline noorte isamaalaste vastu ---
Kurtis ka, et valitsusringkondadest olevat takistatud tema plaani käia Männikul kurdide juures. L. ei usu, et Savisaar oleks kuidagi seotud KGB arhiivide ülevõtmisel mingite mustade asjadega. --- Kui rääkisin, et kurdid kurtsid, et mõned ajakirjanikud olid neid käsitlenud kui politseinikud, arvas L., et meie ajakirjanikud käituvadki vahel kui politseinikud ja politseinikud kui ajakirjanikud...--- Ütles ka, et peaxime üle saama oma kompleksist, et meie oleme üksi süütud, kõik teised on süüdi. Ka M-R paktis on L. arvates osake meie süüd.
Käisin Toompeal ja kuulsin, et Savisaar-Junti tahavad kokku kutsuda erakordset RK istungit, et arutada Hain Rebase küsimust, kes luband Eestisse 250 Vene sõjaväelast. ---

3. II 1993

Eile oligi koos fraktsiooni koosolek, kus asja arutati. Oli üsna üllatavaid fakte raiskamistest, näitex Lagle Pareki tõlk, kes tuli Rootsist ja samuti läheb väga kulukaks, kuigi tal pole üldse tööd. Mõlemates ERSP ministeeriumides on korralagedus eriti suur.
Ma ei old just õnnelik, et jälle suureneb konfrontatsioon, kuid seekord oli selge põhjus reageerida olemas. Nii andsin minagi allkirja erakorralise i. kokkukutsumist nõudvale lehele, mõeldes, kuidas see mõjub alanud dialoogile "Isamaaga". Sama mure oli ka Peet Kasel, kes refereeris Taageperalt äsja tulnud kirja. Seal oli Toomepuud võrreldud Hitleriga ja temaga kollaboreeruvaid keskfraktsioonlasi von Papeniga, kes lõpetas oma karjääri Saksa saadikuna Türgis. R.T. pooldab dialoogi & koostööd isamaalastega õigusriigi säilitamise nimel. Taas kogen, et R.T. mõtleb nagu mina, ainult selgemini ja kaugemale.---
Juntile ütlesin eile, et olen 2X tegutsend oma sisetunde vastu - kultuuri-abiraha asjus ja pensionäride meeleavalduste puhul - siis ma küll ise aktsioonis ei osalenud ega sellest palju ei teadnud. Kolmas kord ma midagi säärast teha ei tahax. Junti oli üsna morn. Tuli mõte, et E.S.-ga tulex kord rääkida, nagu räägitaxe oma poegadega. Ta on must ju ligi 12 aastat noorem...
Asjad arenesid aga omasoodu. Valitsuse istungil, mis toimus umbes samal ajal kui meie fraktsioon, teatas Rebas, et teda on valesti informeeritud ja tõhistas oma loa vene sõjav. sissetoomisex. Laari ootaid kodus üldse ebameeldivad üllatused - Rootsi nafta oli ära varastatud, vene sõdurid Eestisse lubatud, sõjavägi ja politsei Pärnus kokku põrgand jne.
KF jt. jätavad erakorralise istungi nüüd ära - pole enam kõige akuutsemat põhjust.
Isamaa pidi koguma Pareki kohta kompromiteerivat materjali. Püüdvat ka Vähit oma käpa alla saada. ---
Eile räägiti taas varivalitsusest, kuna Laari valitsus on veidi kaootilises seisus ja tema parem käsi ei tea, mis vasem teeb. Ma ei poolda seda mõtet. Eriti sellepärast, et ei näe tõsiselt võetavaid koalitsioonipartnereid. Lorents seda ei ole, veel vähem maaliitlased ja Toomepuu. KF aga üksi valitsust ei tee, ka varivalitsust mitte. Ja varivalitsuse ning päris valitsuse vahel p.o. tõsine usaldus, nii et kriitilisemad asjad arutataxe avameelselt läbi. Kui kahe seltskonna vahel aga on nii terav konflikt kui meil, ei saa niisugust kontakti olla. Junti muidugi ütleb, et see on "nende" süü. Aga süü on mõlemapoolne.

4. II 1993

--- L.M. rääkis oma presidenditegevusest, et on vist löönd lipuvarrastesse üle kilo hõbenaelu. Et ta käis noorena küll Kalmáni operette vaatamas, kuid ei kunagi 2 korda. Nii suhtub ta oma esinduskohustusesse.---

6. II 1993

Kirjutasin 2 artiklit, ühe Serbiast ja Venemaast. Seal [Serbias] pooldan sõjalist sekkumist. Praegu jälle kõhklen, kuigi mu arutlus on loogiline. Prognoosin tulevat marurahvuslikku Venemaa juhtkonda, kes kasutab "lähivälismaal" umbes sama taktikat kui serblased Bosnias.
Marjul oli intervjuu Postimehes, seal ta väidab, et neid lahutand Savisaarest suhtumine EKongressi ja EKomiteesse. Siin olen ma E.S. poolel olnud täiesti.

10. II 1993

Eile oli väike kokkupõrge. Eelarvekomisjon ei arvestand üldse KF ettepanekuid ja isegi pettis meid, pidamata lubadusi. KF enamus hääletas siis eelarve vastu, 4 hinge - Mati Hint, mina, Kalev Kukk ja Jüri Rätsep jäivad erapooletuks. Mõned (E.S. ja isegi Andra V.) olid meile ilmselt pahased. See tuli välja täna, aga tänane fr. koosolek kuidagi lahendas pingeid. --- Siunasime 7p [Keskerakonna leht "Seitse päeva"] labasust ja koostööd Toomepuu ja rojalistidega... Päeval oli tõsisem arutelu venelaste eesti keele nõuete üle, kus võtsin isegi sõna. Hääletus lõi koalitsiooni lõhe. KF kaitses valitsuse eelnõuvarianti, mida ründasid ägedasti Valton, Rumessen ja Põldvere. Nemad olivad ka wasta - osa ERSP, Kodanik ja isamaalisemad isamaalased.---

11. II 1993

--- Täna käisin Männikul kurdide juures. Rääkisin Sadikiga. Luuletjat Anvarit ei olnd, mõtlesime, kuidas tema luuletust tõlkida saaks - see on Männiku toa seinal. Sadik tõlgiks arabia keelde, ehks siis õnnestub. Sadik oli tore. Ütlesin, et ta tulevikus kindlasti kirjutaks. Kurtis, et kurdi poisid ei tea, kuidas eesti tüdrukutega käituda. Kurdistanis ei saand vahekorda noortel olla - tüdruk võidi varasemal ajal tappa. Seletasin, et meie naised on iseseisvad ja otsustavad ise. Ainult liialt ei tohi peale käia.
RK-s oli vist üleeile õhtul Arvo J. öeld Mati Hindile, et ta võiks mõelda lahkumisele, et asemele saaks tulla keegi, kes hääletamisel jälgib distsipliini. Mati lubas tõsta esmasp. oma personaalküsimuse. Peet K. arvas, et asi võib minna juhatuse ümbervalimiseni. Isegi arutati, kes võix saada A.J. asemele. Pakuti Rein V.i. Tundub küll, et eile-täna oli õhkkond fraktsioonis parem ja ehk laheneb kõik ilma konflikti paisumiseta konfrontatsioonix.

12. II 1993

Sadas kerget lörtsi. Käisin linnas, hambaarstil ja "Akadeemias". Sain Greifist 1000 krooni [honorar raamatu eest] ja autorieksemplarid. Ajasin juttu Ainiga ja Märt Väljatagaga. Püüan korraldada Anvari luuletuste tõlkimist eesti keelde. ---

13. II 1993

--- Mõtlen ees ootavale välien selvittelyle KF-s. Matil ja meil mõnel teisel on kolm võimalust: lahkuda ja lasta enda asemel tulla järgmised RR nimekirjast; ühineda mõne teise fraktsiooniga; kuulutada end sõltumatutex. Mati eelistab vist kolmandat võimalust, kui KF-ga asjad pinevax lähvad. Mina ei oska otsustada.

15. II 1993

Tänane päev Riigikogus algas tuttavalt - isamaalaste lausrünnakuga Savisaare & Co vastu, kes sõjaväelaste sisselaskmise asja üles tõstsid. Kui kell 1 sai, hääletati, kas istungit pikendada, et kõik soovijad saaksid rääkida, aei läind see läbi ja nii jäi opositsioon sõnaõigusest tegelikult ilma. KF ringis tekitas see suurt masendust. Õhtupoolsel fraktsiooni koosolekul põrkasid kokku Mati Hint & Arvo Junti. Mati oli solvund, et A.J. talle äsja mõista andis, et mõned võiksid lahkuda ja koha teistele vabax teha. Sündis äge diskussioon, kus Matit selgelt toetasid Ignar R., Olli Toomik ja mõnevõrra Jüri Rätsep. A.J. lubas fr. esimehe kohalt tagasi astuda. Mõned (incl. mina) püüdsid rahustada-lepitada. Rääkisin tsentristliku poliitika 2 poolusest - taageperalikust ja savisaarlikust suunast, mis peaxid mõlemad olemas olema. Tiia ütles, et TVs ja raadios ei saand op[ositsioon] üldse sõna, ainult Laar-Kannik olid rääkind. Tõepoolest liigume vaikiva ajastu poole! ---

17. II 1993

Olen Tallinkis teel Tallinna: tornid-korstnad hakkasiwad juba paistma. Eile 17.35 lendasin Tlnast Hlsse ja õhtul hiljem vestlesin rootsikeelses raadios Carita Backströmi juhatusel Carmela Liebkindi ja Lars Eriksoniga sellest, kas oleme kõik mingis mõttes pagulased. Hiljem istusime Lalaga Carita pool, kus meiega liitusid ka üks ponihännaga poeg ja pärast südaööd ka hr. Backström. Jutt oli tüüpiline haritlaste jutt, millest minul oma puise-vaese rootsi keelega ei olnud kerge osa võtta. Veendusin, et kurdipagulased on siiski seal äratanud suuremat osavõtlikkust ja on küll neid, kes põgenikkudega tõsiselt tegelevad. Möödaminnes oli juttu ka prantsuse filosoofidest, kellest me Lalaga arvasime, et nad on liiga armund aforismidesse. Edasi mõeldes viin selle kokku oma varasema mõlgutusega, et üks asi on "mõtlemine", teine asi "mõtted". Mõtlemist ei tohix vaadata valmismõtete tootmisena. ---
Eile hommikupoolikul kulmineerus konflikt KF-s. E.S. oli vihastanud, kui KF keeldus ühe eelnõukava asjas vastu hääletamast ja teatas, et võtab kokkuleppel kommisjoniga selle tagasi. Oli ka öeld, et kui KF-s on kaks suunda, siis tuleb jaguneda kahex. Peet Kask sai valmis kirja presidendile, kellega tahaxime kokku saada. E.S. on ka selle vastu. Täna hommikul peax KF-s olema suurem välien selvittely, millest mina muidugi osa võtta ei sa. Ei tahax, et KF lõhenex, kuid iga hinna eest seda koos ka hoida ei saa, eriti kui see tähendax nõustumist kõigega, mis E.S. või A.J. otsustavad. Mõõdukam ("Taagepera") suund näib praegu olevat KF-s tugevam kui käredam ("Savisaare") suund. Peedul on lepitud kokkusaamine Pruuliga, mis vist tähendab ka Laari. Asjad edenevad. Päevalehes (?) ütleb Rein Helme, et vea tegid nii Rebas kui Laar, et varjasid vene sõjaväelaste sissetoomist. Vist oli ka R.H. see, kes ütles, et koalitsioon hoiab meeleheitlikult kinni ERSP-st, sest pole kedagi nende asemele seada. Võiksime ju teha leppe, et (uuenenud?) KF toetab Isamaad kui Isamaa läheb ERSP vastu ja võtab mõned (sõltumatud) ministrid ametisse. Minu arust keegi KF inimene valitsusse praegalt ei tahagi.
Varsti selgub, mis juhtund on. Rein V. leiab, et Edgar käitub taas nagu solvund poisike. ---
Pinge KF-s olevat järele annud. Pinge Arvo & Mati vahel aga on minu meelest suuremgi ja Matit teades ennustan, et see võib jäädagi. ---
Õhtul tegin Soome TV lahti. Sealt tuli ameeriklaste endi tehtud film Mark Kostabist. Ei saa võrrelda meie omaga - on tehtud seesolijate poolt. Meie film oli imetlejate, üllatunute tehtud. Ise mõtlen, et olexin NY-s meeleldi nagu etnograaf, antropoloog. See kultuur huvitab mind, aga ta ei ole minu oma. Uuriksin teda natuke, aga ei tahax tema sees olla. Mis on minu kultuur? Ka seda ongi? Või ehk on - laiali pillatud mööda maailma.

19. II 1993

Eile käisime neljakesi (Savi, Junti, Andra Veidemann, mina) presidendi juures. Laulsime oma laulu korralagedusest KM-s [kaitseministeerium] ette. L.M. ei olnud päris meie lainel ja rõhutas ka Hain Rebase ausust ja saavutusi, E.S. aga hindas asja pigem positiivselt kui negatiivselt.

22. II 1993

--- Parlamendis oli rahulik. Ehk on see waikus enne tormi - ees on võibolla erakorraline istung 7. märtsil. Hannes Walter, kellega rääkis Rein V. oli olnud veidi pahur ja annud mõista, et ta ei ole Rebasega kõiges nõus. Rebas tahtvat iga hinna eest hankida NATO relvi ja olevat loobund Hiina väga soodsatest pakkumistest. ---
Homme antavat mulle "Teenetemedal". Sellest on veidi piinlik tunne.
Käisin Männikul kurdide juures. Kõik vanaviisi, on aga näljastreik nii Soomes kui Tallinnas, juhtimaks üldsuse tähelepanu ebamäärasele olukorrale. Põgenikud ootavad otsust oma saatuse üle.

24. II 1993

Eile saingi medali Laari käest, keda puudutasin kriitiliselt täna valmis saand artiklis Rahvuslikust vaikimisest. Naljakas tilaisuus oli - laual hulga pudeleid "Tartu kaevuvesi". Valitsus näitab, et hoiab kokku. Üleeile saabus RK-sse Niklus Kaitseliidu mundris. Eile ilmus meie laudadele KL Tartu maleva memorandum, mis minule meenutas NL juhtide memorandumeid CS juhtidele, kus samuti oli juhtmõtteid, et NL "ei saa jääda kõrvaltvaatajaks" ... Järgmine kord tuleb keegi RK-sse kasepuust kaikaga ...

26. II 1993

--- Eile hommikul sõitsin Tallinna, kuhu jõudsin parajasti siis, kui RK-s tühistati riigikohtu liikmete hääletamised ja alustati nendega uuesti. Kuna P. Jerofejevit ei kinnitatud, ei saa riigikohus tööle hakata. Üldiselt jäi aga mulje, et valiti väga meeldivad inimesed. ---
Siis oli RK-s veel koosolek, kus kuulati Krossi ja Aasmäe aruandeid represseerimiste uurimisest ja KGB likvideerimisest. Aasmäe ütles enne mulle, et 40 kirjale allakirjutanute hulgas oli 2 koputajat, nimesid ta muidugi ei nimetanud. Tulin enne lõppu ära, aga õhkkond Toompeal oli kummaline. Inimesed olid osalt väga vaiksed ja tõsised, osalt elevil, mõni tundis ilmselt kõhedust, mõni kättemaksurõõmu. H.A. järgi on Isamaal ja ERSPl paljastustest rohkem karta kui Rahvarindel.
Eesti Ajas saan võtta Andres Herkelilt, kes seekord on vaoshoitum kui tavaliselt. Tema põhisüüdistus on, et kurjustan kurjusega, pean pahaks usku hea-paha vastandusse jne. "Kas see, kes süüdistab teisi tigeduses, vihkamises, kurja image'i loomises, ikka on ise nii lõpmata õilis, hea ja omakasupüüdmatu?" Seda ma pole nüüd küll väitnud ega uskunud. Ja kurb on, et A.H. leiab raamatust arvustamisväärse olevat ainult minu poleemika rahvusradikaalidega. ---
Kuskil taustal on ju A.H. kuulumine Mälli õukonda, kelle joobnud räuskamist Eesti Kongressil ja mujal ei ole seni keegi kritiseerinud... Temale on lubatud kõik, kõige ilgemad rünnakud vastaste vastu. ---
Mõtlen, et tegelikult ei olegi vist Eestis ühtki intellektuaali, keda selkombel maasse tahetaks tampida kui mina. Vähemalt ei tule meelde. Kriitikat on saand Viivi Luik, aga selkombel KGB käsilaseks pole kedagi teist nimetatud ja kellelegi pole nii selgelt öeldud, et ta võiks pigem vait olla.

3. III 1993

--- Eile käisin Ülikoolis ja Akadeemias. Kaalep hurjutas mind RH "parteipoliitilise" artikli pärast ja Orav leidis, et 7P [Seitse päeva] ei ole suurt väärt. Igatahes pole temagi, nagu paljud, enam Savisaare pooldaja. E.S. on pingereas õige madalal nüüd, venelaste silmis aga nr. 1! ---

4. III 1993

--- Tiia saatis Vilja Laanarule uue ajakirja "Elu pilt" jaox artikli Küprosest. Rääkisin V.L.-ga riigipöördekatse loost. Ta avaldax sest midagi. --- Ütlesin ka oma muremõtted 7P-st, millega ta oli enamvähem päri. Ajaleht vajax poliitilist juhtimist & toimetajat...

7. III 1993

--- Eile oli kohtumine kommunistidega (EDTP). Neid oli vaid neli - Tammaru, Nikiforov, Grigorjan ja veel üks venelane. Veendusin, et selles parteis on praegu vist kõige intelligentsemad inimesed. Arutasime põhimiselt Eesti tulevikku rahvussuhete aspektist. Tammaru juurde oli tulnd keegi venelane, kes öeld, et neil on organisatsioon ja nad on valmis tegutsema. Ka relvastatult, ka võimalike ohvritega. Tunnen, et mina ei ole see inimene, kes sellest Pareki poistele teatab...
Eestlane olla tähendab olla nii riigi kodanik, rahvuse liige kui organisatsiooni liige. See organisatsioon on olude sunnil veidi salaorganisatsiooni moodi. Eestlus on konspiratsioon, vabamüürlus. Sinu eestlust hinnatakse selle järgi, kas sa konspiratsiooni reegleid jälgid. Kui suur erinevus - olla eestlane või näitex prantslane. Ei jaksa enam selkombel konspiraator olla. Vabax tahax sest saada.
Mu jutt RH-s, kus nimetan riigipöördekatset 14. VI 1992, on nüüd veidi vastukajasid äratand. Imelik küll. Laaneots eitab seda, mida ta tunnistas sügisel, et oli tegu võimuhaaramise katsega. ---

9. III 1993

Eile ei toimund siin Tallinnas midagi olulist. RK kuulas Laari ärplemist, oli KF koosolek, mis läks rutiinselt. Õhtul oli old RKE juhatuse koosolek, kus räägiti palju südamelt ära. Kahe suuna - liberaalide ja leppimatute konflikt olevat teravalt välja tulnd. Savisaar ja Junti ühel pool, teisel pool Peet Kask, Mati Hint, ka Ignar Fjuk. E.S. visioon on, et koalitsioon ei lagune, vaid kestab ja kehtestab ca aasta jooksul totalitaarse rezhiimi. Seda tuleb võtta tõsiselt, kuid sellele on ka tugevaid vastuväiteid. Nii ei saa juhtuda, kui Eesti saab EN [Euroopa Nõukogu] liikmeks, takistab ka kohtuvõim, riigikohus, mida juhib ergas ja tugev isiksus Rait Maruste. Ka on mul raske uskuda, et Eesti ajakirjandusele oleks nii hõlpus suukorvi pähä panna. Midagi näitas eilne TV saade Jüri Estamiga, kus ajakirjanikud, kes teravamalt (Tarmu Tammerk, Harri Tiido), kes leebemalt (Indrek Lindsalu) tõrjusid Hannes Walteri ja Sirje Endre manitsused, mis selgelt kutsusid rahvuslikule häälestusele ja ka rahvuslikule vaikimisele.
Täna hääletati küsimust, kas teha õhtupoole täiendav istung, kus arutataks nii opositsiooni (37 saadiku) umbusaldust kaitsepoliitikale kui koalitsiooni vastupidist eelnõud. KF oli selle suhteliselt tolerantse ettepaneku vastu. Minagi, kes ma liiga hilja taipasin (nagu ehk mõni teinegi), mis õieti toimus. Olime halvasti informeeritud ja ette valmistatud. Mina, Mati ja Ignar istusime pärast koos Peet Kasega ja arutasime olukorda. Leidsime, et nii enam edasi ei saa. Tuleb organiseeruda, nagu eriti rõhutas P.K. Kas siis fraktsiooni sees, kus liberaalid peaxid leidma liidri, või siis uue fraktsioonina, mis mõte oli meile kolmele (Peet pole saadik) vastuvõetav. Uus ehk "liberaaltsentristlik" fraktsioon oleks mina, Mati, Ignar, vist Olli. Liituda võixid Tepandi Tõnu ja Kuno Raude, kellele koonderak. kaklusvaim on ka täiesti vastuvõtmatu. Ehk tulex lisagi ...

11. III 2003

--- Tallinnas toimub igasugust. On täiesti reaalne, et KF-st ja Koonderak-st ja Maaliidust lahkub osa inimesi, kes moodustavad uue fraktsiooni. Esmaspäeval arutasime asja, täna oli varahommikul koos salanõupidamine: mina, Mati Hint, Olli Toomik, Ignar Fjuk, Kuno Raude ja Tõnu Tepandi. Leppisime põhimõtteliselt, et mõtleme kaunis ühtmoodi ja ei soovi osaleda kakluses ja konfrontatsioonis. Toomepuusse suhtuvad kõik halvasti. Leiavad ka, et koalitsiooni ründamine en bloc hoopis tugevdab seda. Fraktsiooni moodustsamise asja arutame-ootame-vaatame. Rääkisin salaasjast Andres Tarandiga õhtul telefonis. Mind huvitas peaasjalikult see, kas meiega võixid liituda ka mõned koalitsiooni rahulolematud. Selleta ei tahax ma hästi lahku lüüa.
Mure aga kasvab: täna selgus lõplikult, et Jüri Toomepuu pürib väliskomisjoni esimehe kohale. Ta on juba siirdunud sellesse komisjoni ja täna nad koos Lorentsiga töötlesid mind, et hääletaksin J.T. poolt. KF ja muu opositsioon ongi juba Toomepuu lõas, ka Krista hääletab tema poolt. Nii otsustabki võibolla asja minu hääl ... Ma ei tahaks oberstleutnandi karjäärile küll kuidagi kaasa aidata. Kui valitsuskoalitsioonil on veskikivina kaelas ERSP, siis meie oleme võtnud Toomepuu. Ja kumbki ei pea rahvast, inimesi mõistusega olenditex. Demagoogia, mahavaikimised, tülid ...

13. III 1993

Kerge oleks kodus olla, kui ei oleks mitmesugu koormaid hingel. Eile õhtul helistasin Lennart Merile ja rääkisin talle loo ära. Ta võttis asja küllalt tõsiselt ja leidis, et Toomepuu oleks õnnetus. Arutasime asja nii ja teisiti. Viimaks lubas ta rääkida Jüri Luigega, mida ma ka lubasin. Loosse sekkus ka Jumala sõrm: wäliskomisjoni liige Vambola Põder suri eile ootamatult. See muudab häälte vahekordi ehk. Olen kindel, et ei hääleta J.T. poolt, aga peaaegu sama kindel, et mul ei õnnestu kedagi endagi nõusse saada. Oleks võimalik teha mingeid suuri manöövreid, näitex saada mõõdukatelt toetust mõnele KF eelnõule-algatusele. See on aga nii keeruline mäng, et käib üle minu jõu. Kauplemise võimalus siiski on, peax ometi kasutama. Mina Kristaga saaxin valimistulemusi muuta. Keegi peax meie poole siis pöörduma. Seni on seda teind Lorents ja Toomepuu. Lorents väitis, et Velliste ja Meri on Vene agendid ja Toomepuu oleks VK esimehena nagu ora Velliste perses. Olen rahul, et ei old kolmapäeval RK-s, kui hääletati territoriaalmere seadust. Läks vist 42:38 läbi Velliste variant, kus Soome lahes jäetakse osa vett vabax - piire ei viida 12 miilini. Kahjuks läx kogu KF siin Lorentsi-Lippmaa sci-fi taha ja ignoreeris soomlaste hoiatusi. Lorentsiga on üldse asjad pahasti. Vist esmaba kuulsin meeste salongi tagaruumist röökimist - keegi karjus teisele midagi, millest minuni kostis "hingekarjane". Siis sööstis sealt välja raevunud Lorents, lüües ukse kinni, nii et Toompea tärises. Viivu pärast ilmus samast veidi kohmetu Hallaste, kes kedagi peale minu leidmata arvas, et kui Arvo Haug KF-s Jüri Rätsepa välja vahetab, on tal tööd diagnoosi panemisega. Nii ei saa ma Lorentsit tõsiselt võtta, ei ka Toomepuud ega Lippmaadki ses Keri meresügaviku asjas ... [Lippmaa jt. argument oli, kui mäletan, see, et Keri sügavikus tahavad end varjata Vene allveelaevad].
Ant tunne on aga: nagu oleks naisele truudust murdnud, nagu oleks salasuhe. Aga ehk tuleb paari nädala pärast lahendus. Kõige toredam oleks, kui KF võtax Taagepera-Kase hoiaku ja lähenex Isamaa arukamale osale, nii et valitsuskoal. võiks rahuga vabaneda ERSP-st ja tema diktaadist. ---

15. III 1993

Taas Toompeal. Hommikune "vaba mikrofon" läks uniselt ja lõppes veidi enne ajapiiri - sõnasoovijaid oli vähe ja kuulajaid saalis veel vähem. eila helistas Krista ja andis edasi Arvo J. soovi, et võtaxin v.m-s [vabas mikrofonis] sõna kas merepiirist, kaitsepoliitikast või ükskõik millest. Ma ei teind seda ka siis, kui Edg. S. sama arvas ja küsis ka, et kas ma ei tahaks kirjutada lugu sellest, et merepiir on tegelikult vähem kui 12 miili. Ütlesin, et ma ei poolda siin opos. seisukohti, kuna mind on Soome poolt hoiatatud... E.S. ei rääkind siis pikemalt. Sõna võtma ärgitasiwad mind ka Lorentz ja Made. Tulebki vägisi tunne, et KF tegelikuks liidrix on saanud Lorentz (+ Toomepuu). See ei meeldi mulle sugugi. Alternatiivse fraktsiooni moodustamisest ei ole rohkem juttu old. Ka lahkumise mõte keerleb alatasa peas, eriti kahju olex aga rahast. Praegu on tekkinud väike reserv, mis äkki isegi suurenex, kui palka edasi saaxin. ---
Loen edasi Umb. Eco "Foucault' pendlit", mis vahel õige huvitav. Olex õpetlik seda refereerida meil vohava ebausu ja esoteerika taustal. Seos fashismi ja esoteerika vahel tundub mulle oluline. Esoteerikud loovad teistsuguse maailmapildi, milles tavalised väärtused sageli ka ei kehti, sealhulgas ka inimeste elu, mõistus ja kannatus. See on ohtlik. Nagu ka kiriklik usufanatism, mille tüüpesindajat vend Joannest täna Hommikulehes intervjueeriti. ---

16. III 1993

Täna arutati RK-s ainult sõja-asju. Rebas esines riigikaitse põhialuste kohta ja vastas hulgale küsimustele - elegantselt ja ilma liigse teravuseta. Ei öeld kordagi "kurat", nagu intervjuudes. Rääkisin Jüri Tikuga, kes ütles, et H.R. ei orienteeru meie asjades ja Laaneotsa "setu kavalus" käib temast üle. Rebas lugend lehest, et Laaneots atesteerib ise ohvitsere. Tikk on kergelt skeptiline M. Laari suhtes, kes kiitvat kõigile järele ja oskavat kõik kaasvestlejad surnux rääkida. ---
Tiia ütles, et olla ilmund broshüürike RK-sse valitutest. Minu kohta kirjutatud pikk refereering Susi ja Aasalo süüdistustest ja insinuatsioonidest. Säh sulle. Laima, midagi hakkab külge ikka.

17. III 1993

Ei ole saandki suurt Toompeal olla. Hommikul võtsin SASist välja oma Pariisi pileti, siis siirdusin 7päeva toimetusse, kus mina, Kalev Kukk, Ignar F., Peet Kask, Erik Terk ja toimetuse inimesed arutasid, mis lehega edasi peale hakata. Enamus kutsututest oli lehe praeguse näo suhtes üsna kriitiline ja soovis saada haritud inimesele sobivat poliitikalehte. Vilja Laanaru lähäb lähematel kuudel toimetaja kohalt ära ja asemele võib saada Jaak Olep. See tähendax, et leht pole enam nii kõvasti Savisaare mõju all ja ehk on lootust, et saab tsentristlikumaxki selles mõttes, et sinna võivad hakata kirjutama isegi mõned "Isamaa" omad. Mis on muidugi problemaatiline. ---

18. III 1993

Eile käisin veel Jüri Luigega rääkimas ja õhtul Küllo Arjaka juures keldrisaunas, kus oli teisigi KF inimesi. Luik oli tore ja 2 tunni jooksul rääkisime mõnestki. Tal on mingi aim olemas wõimalikust ümbergrupeerumisest opositsioonis. See talle meeldix. Ta väitis, et kui oleks arukate inimeste fraktsioon, kellega saab leppeid teha, muutux ka "Isamaa" selgelt moderaatsemax. Savisaarega ei ole tal isiklikult läbisaamist, tunnistas aga, et ehk lihtsalt "keemia ei sobi."
Mind pidas ta kirjutiste järgi klassikaliseks liberaalix, ainus kahtlus tal on, et Venemaa wõib mind ära kasutada, nagu kord Stalin Lääne liberaale. ERSP peale oli J.L. üldiselt pahane, Parekit ta aga kaitses, Rebast vähem. Rebase asjas oli ta nõus, et "crisis management"iga ei saadud hakkama. Püüdsin osutada, et oleks õiglane ja ka poliitiliselt tark, kui E.S. teeneid Eesti ajaloos ka Isamaa jt. poolt kordki tunnustatax. Taageperasse suhtub ta hästi.
Õhtul sain veidi rääkida ka Saviga [Savisaarega]. Ta arvas, et ta jäetaxe rahule pärast surma alles ja image'i loomine enam ei aita - sellex olex vaja palju raha, oma TV jaam näitex.
Toimus diskussioon taas 2 pooluse vahel - Junti ühel, teised (ka Olav Anton!) teisel pool. Olav võttis nina veidi täis ja arutas teel "Kunglasse" pikalt RKE-st Saviga ja ilma. Minu meelest sihtis ta selgelt küsimusele, kas mitte paluda Savil lahkuda ... Ka Brutus.
Arvo J. rõhutab endiselt, et koostöö Lorentsi-Toomepuu jt.-ga on meil aidand isolatsioonist pääseda. Enamus ei ole selle wäitega nõus.
Täna ei avaldand parlament Rebasele usaldust. Oli hea Krista tehtud kompromiss, selle rikkus aga ära Jaanus Betlem. Tulemus oli, et koalitsioon ei saand 51 häält. Meie olime wasta, muidu olex oldud erapooletu. Või isegi poolt.
Väliskomisjonis näib Toomepuu afäär alla vajunuvat. Ehk päästis Vambola surm meid sellest õnnetusest. Eino Tamm on agaralt tegutsema hakand.
Tõnu Tepandi ütles, et võimalikku uude fraktsiooni tulex inimesi ka valitsuskoal. poolelt ja potentsiaalselt on olemas juba 12 inimest. Nii võix meist viimati saada Isamaa järel teine fraktsioon!
Oli väga ilus ilm. Vaba õhtupoolik - käisin Mutsode pool, kes saavad 260 krooni nina peale. Ants saab aga tagasi teatud varasid, nii et nad saavad hakkama, kuigi väitsid, et nii vaesed pole kunagi old kui nüüd. Tütrepoeg Ken [Ken Marti Vaher] õpib juurat Tartus, mida ta (linna) ei salli ja on agar noorpoliitik "Res Publicas".

21. III 1993

Olen Pariisis hotellis Résidence Times Square Montparnasse'i bulvaril. Prantsuse kult-min kulutas ränka raha kirjanike ja teiste vastuvõtmiseks. Avastasin kohkumisega, et sõidan "euroklassis". $1500 selleks, et saaksin kuulata kuulsusi ja tänu oma eesti nahaalsusele ka kolm minutit rääkida. --- Päralejõudmise päeval sõidutati meid peaaegu kohe Suurde Kultuuripaleesse, kus on raamatulaat ja meie üritused. Rida härrasi ja daame istuski "Euroopa saalis" poodiumil laua taga ja vatras. Loomulikult Euroopa kultuurist. Sedasama ka teisel päeval. Ükski esinejatest ei tõusnud eriti esile, kändistest oli tuntum ehk Julia Kristeva, --- aga midagi vapustavat ta ei öelnud. Üldiselt valitses euronatsionalism, eurokriitikat esindasin tegelikult ainult mina oma teise päeva viimases sõnavõtus.
Seinale projekteeritud tekstidest jäi meelde ühe Pr. Akadeemia daami (de Romilly?) jutt kreeka vabaduse pärandist, mida kaitstud Pärsia vastu - sealt pärinevat Euroopa ideaalid - umbes sedasi ta rääkis. Toredad vabadusearmastajad need spartalased küll: neil oli oligarhia ja surmakomandod, kes heloote terroriseerisid. Tuttav jama, mis ehk tõesti pärineb Maked. Alexandri sõjapropagandast. Midagi sellest ma oma sõnavõtus ka ütlesin. Ütlesin, et mind veidi üllatab, kui ühel meelel on euro-asjas töösturid, poliitikud ja intellektuaalid, et need viimased teevad euro-reklaami ja et oma identiteedi pärast pretsedenditult pabistav Euroopa võib sedasi kaotada oma identiteedi, millesse kuulub muutumisvalmidus ja universalism... Ühele Hollandi daamile esitasin veidi teravamas sõnastuses samad mõtted, mille peale ta solvunult lahkus. Vapustav asi see euro-natsionalism. ---

26. III 1993

Olen viimased päevad olnud sügavas, isegi enneolematult sügavas stressis, mis on teinud raskeks osalemise Toompeal ja muuski. --- Konflikt ja võõrdumine KF poolte vahel on jõudnud edasi. Pahandust tekitas teisipäevane hääletamine, kus jõud jagunesid 6 - 6. Junti on sünge näoga, Fjuk muheleb. Tuli Taagepera kiri, milles ta langetab halastamatu kohtuotsuse RKE-le. Näis, kas 7P selle avaldab. Iga KF liige pidi koostama KF tulevikku puudutavad küsimused, millele siis teised pidid vastama. Pingeid sündis ka küsimuste ümber, mida Arvo J. olevat Kadril keeland paljundada. Kas see päris nii oli, ei tea. Ignar F. aga kuulutas juba, et nüüd on tal põhjus peatada oma KF liikmex olemine.
Mati H. on sünge ja vahel teravgi. Ta on vist häiritud kogumikust "Keda me valisime". Mõnevõrra olen seda minagi. Kuidagi ei saa lahti poriplekist, mis tunasest Arno Susi laimust on jäänud. "Eesti Aeg" avaldas mu artikli "Pellervost" ilma mu loata. Saatsin protestikirja.
RK istungeid juhatab Savisaar. Minu meelest hästi. Ta on mulle ikka sümpaatne ja tahax, et tal hästi lähex. Aga see tundub ikka lootusetumana. Unistan uuest fraktsioonist, mille lihtliige olex ka E.S. Aga see unistus ei täitu ja ta vist lahkub varem või hiljem poliitikast, saatex kõmuajakirjanike ja noorpoliitikute ilkumine. --- Vahel tuleb suur tahtmine jätta kõik ja minna ära, nii et kunagi ei peax enam tegelema Eesti asjadega või siinsete inimeste hulgas elama. Nacht und Nebel ...

2. IV 1993

--- Kuulsin Mart Oravalt asja, mis rikkus kõvasti tuju: Einar Laigna olevat töötand Sisemin-i arhivaarina paar kuud ja selle aja sees sokutand välja koopiaid paberitest, mis olid nn. "väljasõidutoimikutes": KGB soovitused inimestele välissõidux. Ka minu kohta käiv vastav paber olevat nii välja pääsnud. Seal olevat minust kirjutatud selles vaimus, et on tõeline nõukogude inimene jms. ---
Tundub, et mul on ka lootust saada teada inimese varjunimi, kes 40 kirja koputaja oli. Saaksin siis tema poole avalikult pöörduda ja öelda, et pole hea lasta süütuid süüdistada ja ise vait olla ning Eesti asja ajada. ---

5. IV 1993

Olengi Jurmalas, hotellis "Zinatnes nams", kus mulle (kui parl. saadikulle) on antud 2-toaline suite, kus aga ei ole laetulesid, kinga- ega riideharja ega shampooni. Riia jättis tunduvalt nõukogulikuma mulje kui Tallinn, isegi Tartu. Vähem väljamaa autosid, vähem ingliskeelseid sildikesi. Vahetasin 100 EEK, sain 800 Läti rubla. See on 4 latti!
[Tegemist oli USA psühholoogide, eelkõige VamIk Volkani organiseeritud kohtumisega, kus pidid baltlased ja venelased oma südame ja suu puhtaks rääkima. Ameeriklased kuulasid, provotseerisid ja analüüsisis meie juttu. Eesmärk oli olemasolevate emotsionaalsete hoiakute teadvustamine ja pingete leevendamine. Ameerika poolt oli kohal nii psühholooge kui diplomaate.] --- Ameeriklastest sain tuttavaks endise riigisekretäri asetäitja Harold Saundersi ja endise Kuveidi saadiku Nathaniel Howelliga. Esimene mõtleb Clintoni teamist, selle eelkäijatest ja eriti Warren Christopherist sama, mis mina. On rõõmus, et Clinton sai. Rääkis oma muljetest Lähis-Idas, Iraanis, kus Carteri ajal palju viibis ja ka enne teda koos Kissingeri ja Vance'iga. ---
R.-ga vestlesime veel KGBst. Ta rääkis, mida oli lugend G. Meri toimikust. Ilmselt hoiti G.M.-i väga kõrgete meeste (Beria?) poolt millekski, sest paistab, et tavaline NKVD masin tema suhtes tööle ei hakand. Oli kindlasti NKVD usaldusisik mingil määral. ---
Mati H. oli kuuld raadiost, kudas keegi õigusjärgne maaomanik oli öeld M. Laarile, et kui valitsus neile omandit tagasi ei anna, kutsuvad nad kaitseliidu ja lähvad ize võtma.
Mõtlen, et üks meie põhihädasi on see, et me arvame, kui meil on õigus, pole mõistust ja haridust vajagi. Ainult niipalju, et teada oma õigust.

8. IV 1993

--- Siinse ettevõtmise ametlik osa on läbi. Paljud baltlased jäid skeptilisteks: tunti end katsejänestena ja leiti, et ameeriklased ei saa meist aru ja asjal on ehk seos mingi uue Müncheni leppega. Näide meie hirmudest, mida Virginia rühma liikmed loodetavasti ka arvestavad. Usun, et asi oli siiski oluline ja väärtuslik, et maailmas mõistetakse meid edaspidi terake paremini. Eriti hea oli VamIk, kes, nagu selgus, on pärit Küproselt ja seetõttu taipab vähemusrahvaste probleeme paremini. Väga tasemel olid muidugi ka Saunders ja Montville. Viimane on osalt Leedu päritolu ( Olen saanud siit hulga ideid. Mõistan ehk selgemini, et olen ise sattunud väljapoole Eestis olevat kommunikatsiooni, et kasutan märke nii vabalt ja omamoodi, et minu seisukohti ei võeta vastu - nad ärritavad liiga paljusid. Üks oluline dialoog, mis Eestis on puudu jäänud, on dialoog rahvuslaste ja liberaalsete pragmaatikute vahel.
Oluline seegi, et eestlastel on 50 aastaga (ka varasemad kogemused tulevad arvesse) tekkinud nii tugev psühholoogiline enesekaitsemehhanism ja nii tugevad harjumused seista vastu rünnakule, mis oli pidev ja järjekindel, et niipea kui taas meid kritiseeritakse või tahetakse meilt midagi, tõlgendame seda kohe rünnakuna, vana rünnaku jätkuna ja võtame silmapilk harjunud kaitsepositsiooni, mille juurde ei kuulu enam valmisolek dialoogiks ja teise poole mõistmisex, vaid ainult soov ennast psühholoogiliselt kindlustada ja vastasele vastu panna. See tähendab vanade enesekaitseideede kordamist ja teise poole samastamist vana vaenlasega, s.t. nii väidame ka, et see ei ole võimalik Venemaaga. Selline hoiak annab meile sisemist kindlust, oleme harjunud valdkonnas, kasutame tuttavaid võitlusviise. Nii oleme endiselt kaevikus, näeme eespool rindejoont ja hoiame relvi käeulatuses. Teine pool peax seda oma väljendustes & käitumises arvestama ja vältima samme, mida me tõlgendaxime tuntud viisil vana venestus- ja anastuspoliitika jätkumisena. See ei luba dialoogi. Peaküsimusi on aga, kas seda dialoogi piisavalt soovitaxegi, eriti Vene poolel, või on seal leitud, et Balti riigid ei ole seda väärt, et hea läbisaamise nimel nendega riskitaks sattuda suuremasse konflikti Vene rahvuslaste ja sõjaväega.

13. IV 1993

Teine päev üle pika aja Tallinnas. Tartus uimerdasin edasi, eriti wäljas ei käind. Ilm oli ka kehv. Kirjutasin artikli Kerdi-Laigna militarismiõhutusele vastusex (RH, 7. IV). See võib muidugi wälja kutsuda ägedaid reaktsioone. Analoog on olemas: Weidemannidele oli helistand tundmatu hääl ja ähvardanu nende last arveteõiendusega, kui nad ei jäta (kirjutamist?). Andra & Rein olid muidugi väga vapustet. ---
Tallinnas ootasid poliitilised kired. KF ei näi lõhenevat, vaid hoopis hajuvat! E.S., A.J. on küllaltki üksi oma radikalismiga. Olulisi hääletusi pole old.
Konfliktist KF-s. Küsimustikule on paljud vastand. Enamus on senise joone suhtes kriitilised ja tahaxid konstruktiivsemat joont. Veidemannide küsimusele, kas Savisaart peax kaitsma, vastasid mitmed, et "ka tema enda eest". E.S. esines ise ikka vana jutuga: sotsiaalne baas, valitsuse kukutamine, ennetähtaegsed valimised. Sama meelt on A.J., Veidemannid ja mõnevõrra Siiri Oviir & Olav Anton. Teised arvavad teisiti. Seega on savisaarlaste ja dissidentide vahekord 6:9 ehk. Meil on enamus. Dissidentidega on selgelt liitund ka Krista, kes on sõlmind tihedad sidemed Luige, Kanniku & Co-ga. E.S. tahax vist fraktsioonile parteilised päitsed pähä panna kas RKE või Rahvarinde valimisliidu nõukogu kaudu. Aga vaevalt see õnnestub.
Õhtul kutsus Krista enda poole. Jõime veidi, tulid ka Peet & Ignar värske uudisega: E.S. olevat keeldund RKE esimehex kandideerimast. See tekitas elevust ja palju arutlusi suurest pöördest, mis KF-l käigus on.
Täna oli E.S. aga otsusest loobund ja nõustund kandideerima. Sellega laseb ta erakonna vist põhja: seal ongi järel peamiselt vanad tädid ja RR veteranid.
Võrdlesin oma esinemises RKEd ja KFi välja sureva mesipuuga ja ütlesin, et olen Taagepera mee ja et meie käre opositsioonimeelsus on aidand valitsuskoalitsioonil solidaarsust säilitada. Rääkisime Jüri Rätsepa ja Ants-E. Lõhmusega umbes sama juttu. Näis mis saab edasi. Minu Postimehe artikkel oli A.J. ja Andra V. väga ärritand, aga olen vist enamuse kaitse all ja KFst väljaheitmine ei ole võimalik. Sarjasin 7P-s ilmund mõnitusartiklit, kus on avatud Velliste, Luige jt. vene sünnipära; ütlesin, et labasust ma ei salli jne. Pärast tuli välja, et artikkel oli Olav A. kirjutet E.S. juhatusel mingi Pärnu lehe materjali järgi.
Täna pahandasin Ivo Rulliga Savisaare mõnitamise pärast. On ikke seltskond küll.
Nii on siis meie vahekord E.S.-ga. Täna ommeti hääletas KF enavähem üksmeelselt presidendi poolt tema tülis valitsusega pitsati hoidmise pärast. Kaldume üldse L.M. tema üksinduses toetama. Seda leidis KF pärast arutlust.
Täna olimegi väliskom. paari inimesega presidendi juures. Ta kurtis, et noored poisid Ameerikas on läind Vene liimile ja järele annud nii Serbias kui Baltikummis. Et olukord on ohtlik. Oli pikk arutlus sellest ja muust, kus presidendile vääriliselt sekundeeris Tiit Made. Paar väga arukat mõtet sõnas Merle Krigul, keda varem ei tunnudki õieti. Tundub mulle siiski, et L.M. hindab Vene ohtu ja meie "euroopalikkust" üle. Riia kogemus on mul värskelt meeles ja baltlastest jääv mulje, mis on veidi viril ja igav. Kardan, et ELL-lastest leitaxe Läänes varsti, et nad ei oskagi muud kui hädaldada venelaste üle. Peaksime välja tulema positiivsete initsiatiividega à la Valgevene äsjane in. neutraalsete riikide vööndisst Ida-Lääne vahel. Päris kokkukõla LM-ga ei leia siin.
Tal on küll oma positiivne ja kaval plaan - luua saksa kapitali abiga liit Peterburiga Moskva vastu. See võib tunduda utoopiline, aga mine sa tea. ---

15. IV 1993

Eilne parlamendipäev läks rahulikult. KF koosolekult puudusid E.S. ja A.J., seda juhatas Krista ja midagi olulist ei räägitud. Kirjutasin valmis vastused KF küsimustele. Pärast nägin koridoris E.S., kes oli minu skandaalsele artiklile kirjutand järje või vastuse. Õnnestuks temaga ometi pikemalt ja avameelsemalt rääkida temast, tema lapsepõlvest jms.! ---
Helistas L.A. "Eesti Elust" ja ütles, et tema käes on KGB spravka 1987. aastast, kus räägitaksegi minu ümberkasvamisest ja soovitataxe välismaale lasta. Täna saan arvatavasti temaga kokku ja räägime. Ehk teeb ta sellest intervjuu. Spravkas midagi hullu ei olegi, tavaline rituaalne positiivne iseloomustus inimesele, kelle oli võimudega raskusi.
Tukkusin just siin hotellis, kui helistas kurdi põgenik Sadik; osutus, et tema on nende 17 seas, kes ei ole kuskile pääsenud, kuigi ta ehk pääseb, kuna pere on Soomes. Pidin Kalle Käsperi juurde minema, nii läksimegi koos - Sadik, luuletaja Anwar ja mina. Sain tuttavax Anwariga, kellel oli üks tema luuletuse "Mu hing" tõlge kehva inglise keelde. See oli üllatavalt hea luuletus. Üritan tõlkida eesti keelde. Mehed on selgelt stressis ja vajaksid abi, vähemalt seltsi. Anwar ei oska euroopa keeli peale elementaarse vene keele ja tal pole siin kurdikeelseid raamatuid. Neil käivat vähe külalisi, vaid Sisemin. nõunik Jüri Ruus, kes käituvat ebameeldivalt ja rääkivat ainult deporteerimisest. Olen ammu aimand, et J.R. on ---

17. IV 1993

Eile läks parlamendis kõik libedalt. Paistab, et ERXP ja KF võivad ühes asjas isegi kokku leppida - see on eelnõu KGB materjalide uurimise kohta. Maareformi seaduse vastuvõtmisel olime erapooletud. Homme-ülehomme on RKE kongress, kus siis ilmselt ikka E.S. saab esimehex ja partei hakkab veel kiiremini alla käima. RKE-st saab EKR,konservatiivne parteikene, kelle ideaalaeg pole 1938, vaid 1988... ---
L.A. Eesti Elust näitas mulle KGB spravkat. See oli rohkem lõbus kui ohtlik dokument. Tore küll, et olen Arvo Mägile, Peeter Puidele & Ivar Ivaskille propageerind NLKP juhtkonna poliitikat jms. Kui see on kõik kompromiteeriv materjal, mis minu kohta on, siis on seda küll väga vähe.

18. IV 1993

Tulin pühaba õhtul Tallinna. Homme hommikult tuleb anda jom hashoah [holocausti päev] deklaratsiooni mustand Riigikogu juhatusele. ---
Kirjutasin veel lõpuni artikli Venemaa suhtumisest Eestisse-Lätisse. ---

19. IV 1993

Minu deklaratsiooni tekstist jäi järele väga vähe. On veidi plass tunne, et ei osanud kirjutada sihukest löövat ja lühikest, kui vaja oli, vaid kirjutasin midagi esseetaolist.
Kohtusime Soome eduskunna välisasjade komisjoniga. Sain roheliste ja vasakpoolsete esindajaga rääkida ka kurdidest. Osutub, et Soome võtax nad, aga Eesti tõrgub, sest kardab, et siis tuleb neid veel juurde, et siitkaudu edasi pääseda ...
KF-s arutati RKE, nüüd juba KE kongressi otsust, misjärel süttis äge debatt. ERiti resoluutsed olid Peet ja Ignar ja Mati. R. Taagep. on K.E.-st lahkund, tema artiklit vist 7p ei avalda. Lõhenemist pidas Peet pärast kongressi juba päris vältimatuks, leides, et kongressil liberaalid tõrjuti kõrvale ja võidule said Savisaarele ustavad käremeelsed. Kongressil olevat mõõdukad osavalt sõnata jäetud, nüüd on nad saanud selge õppetunni ja teinud järeldused. Mina ütlesin, et parlamendivälises võitluses on minu meelest siiski lubamatu minna parlamentarismi, demokraatiat, põhiseadust ohustavatele sammudele. Vastasrind on vaid E.S., A.J. ja Siiri ning Andra. Reinus ei ole ma kindel. Ehk tuleb lõhenemine varsti. ---

20. IV 1993

Pikk päev. Hommikul parlament, siis lõunasöök Soome Eduskunna VK [väliskomisjoni] liikmetega. Siis natuke istumist meie VK-s. Saatpalu oli vist joodud napsi mõju all ja käratses veidi Ilmar Mändmetsaga. Tema esinemine soomlaste ees ei jätnud head muljet ... Tuttav, aina korratud eestlaste monoloog vene jm. küsimuses. ---
Peeter Puide ütles, et Jüri Lina on osa oma antisemiitlikke totrusi saand Artur Võõbuse (sic!) lollist punaste ja juutide vastasest raamatust. ---

23. IV 1993

Jüripäev. ---
Üleeile läks kõik rahulikult ja õhtulegi sai varem. Hommikul käisime Peeter Puidega kurdide juures, hiljem saabus sinna ka Mark Soosaar ühe daamiga. Mark arutas juba võimalust teha kellestki kurdi põgenikust film. Peeter tegi ühele vist Ako nimelisele mehele avalduse, et ta saaks naise-lapse juurde Rootsi - avaldus peax selle garanteerima. "Postimehes" juba ilmus Anwari luuletus tõlge mu kommentaariga.
TV-kanalite lugu on paisunud parajax skandaalix, mis minu meelest võix juba kõigutada kultuuriministrit. Paul-Eerik on mõnes asjas häbematult saamatu ja tähelepanematu - laseb end mitmesugustel tegelinskitel hõlpsasti ümber sõrme keerata. ---
Neljapäev oli pingelisem. Tekkis taas konflikt kahe leeri vahel, ühel pool osa opositsiooni ja juristid, teisel pool "Isamaa" ja mittejuristid. Lõpuks said koaleerunud küll läbi surutud kõik oma variandid, lõpliku texti vastuvõtmisex jäi neil aga puudu 51 häälest. Nägin korrax Hallaste tõelist nägu, kui ta meie juurde tuli, ei mitte läbi rääkima, vaid survet avaldama. Nägu oli kaunis kole ... Maruste ütles, et talle oli kõik naljakas ja piinlikult neobolshevistlik ...
KF-i liberaalid koostasid manifesti, mille saame vist läbi suruda enamusega fractiooni otsusena. See on distantseerumine (R)KE-st ja valimisliidust, kelle kaudu E.S. kavatseb vist meile surwet awaldada.
Manifest muidugi pahandas mõnd inimest, kes seda nägid valmis kujul koos allkirjadega. Junti lubas KF-st lahkuda, öeldes, et nüüd saite, mis tahtsite. Siiri oli ärritet ja Andra solvund, et temale ei ant - ta olex ehk isegi alla kirjutand. Esmaba arutab KF asja.
Eesti Elus sain näha oma intervjuud; tegin paar pisiparandust. Sain numbri EE-st, kus on Ann Musta redigeeritud Einar Laigna artikkel "Tarbimisparadiisist ja rändrahvaste nuhtlusest". See rabas mind ja ajas peale iivelduse, mis on mind saatnud tänini. ---
Neljapäeval oleksin pidand minema Iisraeli saatkonna korraldet vastuvõtule, aga iiveldus ei lasknud. Vist oli peaaegu häbi, et olen Eesti parlamendist. ---
täna olin "Akadeemias"; viisin Oravalle 2 artiklit disketil ja ajasin picalt juttu. Ta arvas, et Laigna artikli kriitika teex sellele ainult reklaami. Sain talt aga "Kostabi", milles on intervjuu kellegi, usutavasti tegelikut neonatsi Armulikuga. Kui see on ehtne, tulex asjale anda kohtulik käik, sest seal on juba tõeline üleskutse vihkamisele & arveteõiendusele värvilistega. Iiveldus muutus lausa talumatux.

--- Lauris leidis, et polex õige sedasorti neonatsismi nagu-- --"Kostabis" keelata, lehte kinni panna jms., sest keelatud vili on magus. See ei meeldinud mulle sugugi, aga ka vastu vaielda on raske. Ent on ju ka tapmine ja vägistamine keelatud ja küllap mõnel juhul tapetaxe ja vägistataxe just sellepärast, et keelatud vili on magus. Eriti siis, kui õiguskord kokku kukub nagu praegu Bosnias ...
Õiguskorra aluseks on riigi võim, riigi võimalus vägivalda kasutada ja vahel ta seda ka teeb. See on aga parem kui kõikide võimalus vägivalda kasutada. Riiki saab kontrollida, kõiki ei saa ... Niisiis olen "Kostabi" lehe sulgemise poolt ikkagi. Minu mõõt on sedasorti pullitegemisest täis. ---

25. IV 1993

Homme pean käima KF erakorralisel koorolekul, teisiti ei tule wist wälja. Olen kirjutand enam-vähäm valmis artikli eesti vaimueliidist, mille tahaks RFE-le saata --- Lauris leidis, et polex õige sedasorti neonatsismi nagu "Kostabis" keelata, lehte kinni panna jms., sest keelatud vili on magus. See ei meeldinud mulle sugugi, aga ka vastu vaielda on raske. Ent on ju ka tapmine ja vägistamine keelatud ja küllap mõnel juhul tapetaxe ja vägistataxe just sellepärast, et keelatud vili on magus. Eriti siis, kui õiguskord kokku kukub, nagu praegu Bosnia Õiguskorra aluseks on riigi võim, riigi võimalus vägivalda kasutada ja vahel ta seda ka teeb. See on aga parem kui kõikide võimalus vägivalda kasutada. Riiki saab kontrollida, kõiki ei saa... Niisiis olen "Kostabi" lehe sulgemise poolt ikkagi. Minu mõõt sedasorti pullitegemisest on täis. ---

27. IV 1993

--- Eile läksin kõigepealt presidendi residentsi Nõmmel, s.t. mulle wasta saadetud auto wiis senna. Päris uhke oli turvameestega läbi linna tuhiseda, kiirus vahel 120 km/h. Nurme tn-s olid parajasti Truuväli, Rask ja Glaase - sõnastati Presidendi otsust jätta wälja kuulutamata eluruumide erastamise seadus, kus diskrimineeriti kaageebeelasi, parteilasi ja teisi. Ei saand suurt muud rääkidagi, lasin-palusin end taas sõidutada Toompeale.
Seal oli KF koosolek täies hoos. Peedule oli kallale kiputud isiklikult. Esines Savisaar, keda fraktsioonis ammu pole nähtud. Tema ei pidanud 9 eelnõu pahax, vaid toorex ja poolikux. Kaitses (R)KE tegevust ja seletas, et asi pole üldse nii halb, on toetust säilitand pareminigi kui "Isamaa" ja pole opos-partneritele midagi olulist käest annud. Sellega ei old paljud nõus. Üsna teraw oli Ignar, ka Kalev. Vastaspoolel oli pärast Edgari Rootsi-sõitu kindlalt Arvo J, mõnevõrra ka Siiri ja Andra. Andraga läx rumalasti, et talle ei antud texti näha -- on solvund. Pärast viietunnist arutelu otsustati moodustada -- kommisjon, kes meie eelnõust ja Andra-Reinu omast peax midagi kokku tegema.
Siis läxin veel Lennartiga kohtuma. Võeti teaatri juures peale ja viidi Kadriorgu, kus sai viimax ka natuke rääkida. L. mure on, et julgeolekupoliitiline olukord on kehv ja see "loll valitsus" peaks siiski püsima. Ta seostab Serbia ka Venemaaga, kuigi veidi teisiti kui mina. Oli vihane, et sai Kaitseliidu vanematekogu tekkimisest teada alles ajalehest nagu Vene väe manöövritestki. Oma telefonikõnes Einselniga ütles L. M. isegi, et riiki pole olemas -- infosüsteemi ei ole. Õigus tal ju oma retoorikas ongi.
Kui KF olex osav, katsux ta leida hea kontakti presidendiga. Sellesuunalisi püüdeid ka on.
Mina esinesin KF koosolekul põhimõttelise pikema sõnavõtuga. Rääkisin, et üks põhihädasi ongi meil ühiskonna lõhenemine ja see on oht demokraatiale, sest lõhestund ühiskonnas dem. ei tööta. On ka teatav sotsiaalne tellimus: rahvas ei taha poliitikute kisklemist ja jõud, kes asuks tõesti lepitust otsima, oleks paugupealt populaarne. Kui seda ei tee meie -- KF, siis teeb seda keegi teine, näit. Vähi. Oli uskujaid, oli leebeid vastuvaidlejaid, aga sõnum wist läx pärale.
Meil on ju juba 2 ajalugu, 2 kaitseorganisatsiooni...

30. IV 1993/1. V 1993

[Helsingis kultuurikonverentsil] --- Eile tegelesin veidi Laigna hullumeelse artikliga. Tutvustasin seda isa Martti Voutilaisele -- dominikaan, kes juhib Studium catholicumi. Tasane, tagasihoidlik mees. Ta leidis, et mees [Laigna] on psühhopaat, et ta ei ole mingi ajaloolane ja sel kõigel pole katoliku kiriku õpetusega midagi tegemist. --- Seletasin, et E. L. esineb jatkuvasti katoliiklasena, isegi dominikaanina ja lugejad võtavad teda tõsiselt. Et Eestis on teatav vaimsuse vaakuum. Kurtsin natuke, et kirik ei tegele Eestis üldse intellektuaalsel alal, ei tegele lolluse likvideerimisega, kuigi suudaks. Isa M. jäi nukraks ja seletas, et 60ndatel siirdus kirik kõvasti maailma parandama ja intellektuaalne tegevus jäi soiku. Tema ise on uurind Johannest Damaskusest, käind paar korda Saksas ühes kloostris, kus oli sama mehe uurija. Nüüd polevat kloostris enam kedagi. Kirik on jäänd vaesemax, miljonärid ei aita, nagu omal ajal vürstid.

2. V. 1993

Olen jälle Tallinnas. Venemaa TV näitas kaadreid eilsest märatsemisest Moskvas. Praegu näidati Pierre Bérégovoy'd, kes end tappis, osalt laimu ja mõnituste pärast. Midagi, millele meie poliitikutel ja ajakirjanikkudel tuleks vist mõelda. Õnneks ma ei tea, mis vahepeal Eestis on toimunud. Homme tuleb sellega nagunii tegemist, täna pole isegi tahtmist kellelegi helistada, koju vaid. ---

3. V 1993

Pruuliga rääkisin mõne sõna. Tema on ka natuke mures, nähtavasti ei meeldi ka talle Laigna tegevus -- ehk on sellest sündind suuremaid pahandusi. Oodatakse ärevusega, mis kadund dokumendid veel välja ujuvad. ---
Muuli oli Postimehes pahandand, et ma vaikin kui Petlema prouat venelasex sõimataxe. Pressikal ma ütlesin, et just selles asjas ma pole vaikind. Ja lisasin ka küsimise vaenlase kuju kohta. Et ehk on "Isamaale" meid rohkem vaja vaenlase kujuna kui koostööpartnerina. Nagu ehk Balti riike Venemaale?
Õhtuspoole käisin Elo-Kai Ojamaa juures USA saatkonnas. Vahepeal oli meiega ka saadik Frazure. Tundsin end kohmetult, aga meeldiv oli üldiselt. Tundsin huvi Clintoni initsiatiivide ja tema ajutrusti meeste seisukohtade vastu.
Helistas Käsper. Oli tütrega Harkus kurdide juures käind -- nad pidivad oleva ühikas, mitte vanglas ja suhteliselt korralikkudes tingimustes.
Tõnu Tepandile oli peksa antud ja raha ära võetud. Mõtlen nukralt oma rahadele, mida ei saa kuskile jätta ja igal pool kaasas kannan. Kompuuter seisab Toompeal saadikute majas. Tollega on siis hõlpsam.

4. V 1993

--- Eile liikus Toompeal igasugu kujusid, sealhulgas Ülo Mattheus & A. Herkel. Viimast ei taha eriti näha: tundub, et ta oskab enamusest inimestest kirjutada väga vastikult. Mõtlen taas, mida see õieti tähendab. Vahel lihtsalt isiklikke rünnakuid (isa venelane, pudikeelne, elab kellegagi kokku), vahel vastasele alatute-madalate motiivide omistamist: "tahab kangesti", "vihkab" ... Vahel arutatakse kirjutise sisu asemel seda, miks autor selle kirjutas ja leitakse et eks ikka enda upitamiseks. Kui kirjutab millestki väga olulisest ja teeb suuri üldistusi, võib öelda, et mis ta endast peab, mängib prohvetit... Kui autor kedagi kritiseerib, siis võib süüdistada õeluses, kui räägib leppimise vajadusest, siis pugemises.
Soliidne poliitiline ajakirjandus ei peax üldse käsitlema inimese käitumise motiive poliitilisest mängust väljaspool. Miks keegi on poliitikas, on ajakirjaniku ülesannetest üldjuhul väljaspool.
Taagepera "Lollid ja reeturid" oli oluline artikkel. Meil tavaline ikka vastasele kõige halvemate motiivide omistamine. Merepiir vs. Abdurrahmanov & Bakatin. Viimases 7 Päevas oli M. Lassenbergi artikkel, kus praegust valitsust süüdistataxe liigsetes lubamistes ja järeleandmistes venelastele... Mõõdab tagasi sama mõõduga.
Hääletasime peaaegu üksmeelselt Aleksander Einselni poolt, kes on nüüd siis kaitsevägede juhataja. Ta esines väga hästi ja jättis mulle lootuse, et asjad paranevad. --- Vastu võeti ka kohtute seadus -- Maruste & Rätsep leidsid, et selle vastuvõtmata jätmine isegi nagu ta Kama jt. käe alt on tulnd, oleks suurem õnnetus kui selle wastuwõtmine. Nii sai ta -- Savisaare pahameelex -- vastu võetud. Kommunistide vastane eluruumide ja osakute seadus, mille president tagasi saatis, muutmata kujul läbi ei läind.
Väliskommisjonis esines Riina Kionka. Jättis wäga asjaliku mulje. Oleks huvitav temaga pikemalt rääkida. Ta on esialgu üksi VM-i poliitika planeerimise rühm.

5. V 1993

Täna oli KF koosolek Viru tn. Keskerakonna kontoris. Oli ka KE juhatus, nii et meie liberaaldissidentidele sai avaldada survet. E.S. ja A.J. olid omas sõiduvees, naeratavad ja enesekindlad. E.S. rääkis Eesti ühiskonna stratifikatsioonist, sellest, mis on keskklass. Päris poliitikani ei jõutud. Tekkis vaidlusi enamuse ja dissidentide (Peet, Ignar, mina...) vahel. Parteijuhid näivad olevat tegelikest probleemidest üsna eemal. --- --- ütles, et iga teine erspeelane oli KGB informaator või usaldusisik. Et see partei laguneb päriselt, kui "kagebiitide" asjad päevavalgele tulevad. Ta arvab, et Venemaa on walmis andmed meie parlamendikommisjonile välja andma -- see lööb laiali parlamendi ja kukutab walitsuse.
Veel küsisin, kas "Vello" oli ---, --- noogutas peaaegu. --- olevat nii hull kui kagebiit ja kui --- parlamendis esinedes talle midagi mõista andis, läx ta 3 nädalax Seevaldi ravile.
Ahsoo, --- olevat vist ka kagebiit -- ta jäänd vahele (relv käes) piiri ületuskatsel, saand aga varsti ülikooli tagasi.
Peet ja Mati olid masendatud, mina ka. Fraktsiooni lõhenemine on ehk veel tõenöolisem nüüd, sest paljud meist ei talu ilmselt säärast surveavaldamist hoopiski.
Ikka selgemaks saab, et E.S. on hea analüütik ja teadlane, kuid ei tunne inimesi ega oska nendega suhelda. Ja see oli ja on ka edaspidi talle saatuslik. Mille juurde muidugi kuulub ka enda ümbritsemine kaasakiitjatega ja teisitimõtlejate vältimine või allasurumine. Tuleb talle ikke üks kiri kirjutada. ---
Kirjutasin E.S. tellimisel ilukõnelise KE pöördumise emade poole emadepäewaks. Niipalju olen seotud ja mõnes mõttes olen sellega rahulgi, sest ei taha ju ka omadega tülli minna.
Ahjaa, --- rääkis veel, et minu kohta käiv olevat "40 kirja" toimikust kadund -- sellest tehakse veel juttu. ---

6. V 1993

Öösi ei tulnd tükk aega und. Üles kees hommikupoolest siginud frustratsioon, võibolla isegi solvumine. Mõtted käisid läbi pea, sealhulgas mõte, et kui tuleb välja, et E.S. on kirjutand või toimetand artikli Betlemi naisevõtust, tuleks tema personaalküsimus üles tõsta ja taotleda tema lahkumist või väljaheitmist KF-st.

7. V 1993

--- Olen rahulikum ja mõtlen E.S.-le juba leebemalt. Tõesti vajaks ta kõigepealt psühhoanalüüsi vms. Ta ei suuda inimestega suhelda kui võrdne võrdsega, vaid suhtleb eemalt ja paljudega, massidega. Talle on teised kas alluvad või ülemad, kuigi ma ei tea, kes kuulux viimaste hulka.
Nüüd püüab ta siis meidki taas käpa alla saada, kuid kardab meiega rääkida, ei käi enam fraktsioonis, on kogu aeg kuskil ära nagu Juntigi. See, et ta ei räägi paljudega, pole muidugi ülbus ega rumalus, vaid ebalus, isegi hirm. Võix arvata, et teda on palju mõnitatud või karistatud selle eest, et ta on, nagu on. Et inimene, kes teisiti mõtleb, on kardetav, võib rünnata.
E.S. sobis paremini erakorralisse olukorda, kus suhtlemine oli sõjaväelisem, lihtsam, polnud vaja teist nii palju arvestada, polnud tarvis nii palju psühholoogiat ja diplomaatiat. E.S. koht pole parlamentaarses poliitikas vist. Ta võiks oodata oma aega, aga näib, et ta on valmis ka parlamenti kukutama, et tuttavamasse olukorda pääseda. ---
Tulin eile varem ära. Divided loyalty -- kole igatsus varem koju saada + pollinismi-allergia. Ei tea, mis veel tehti ja kuidas läx välissuhtlemise seaduse arutelu. "Isamaa" konflik presidendiga on sama terav kui meie fraktsioonisisene confl. Kuna isamaalastel aga pole juriste, teevad nad tihti rumalusi ja peavad iseenda kaevat aukudest välja rabelema.

10. V 1993

--- Savisaar pidas järgmise KF koosoleku partei valvsa pilgu all Viru tn-s. Arutati KE dokumente, mis meile, kes me oleme 1/2 a istund Toompeal ja tegeld hoopis konkreetsemate dokumentidega, tundusid ebakompetentsed ja provintslikud. KE ongi üks provintsipartei. Neis on vastuolusi, informeerimatust ja lihtsalt pealiskaudsust, mis võis sobida 1988 RR dokumentidesse, ent mitte nüüd enam... Konflikt KFs säilib ja tugevneb. E.S. ründas KF "harta" kavandit kurjade sõnadega, et see on elust irdumine, elu olevat jõhker ja nõudvat võitlust. Jah, aga missugust võitlust? Kas peame voorimehe sõimuga vastama voorimehe sõimule? Või ütlema, et kahjuks ei valda me voorimehe sõimu nii hästi, et hr. X-le samaga vastata...
Läilax läheb see kõik ja peab liberaaldemokraatide eraldumisex tõemeeli valmistuma.
Koplis olid röövlid(?) tapnud naise ja tema 8-aastase poja, keda oli pussitatud ja kägistatud. See on kõige jõhkram mõrv Eestis üle hulga aja ja lõi mind poolex päevax roopast välja. Mõtlen sageli erakorralise seisukorra kehtestamise wajalikkusele. Põhis. järgi olex see ka võimalik, kui tegemist on tõsise organiseeritud k-tegevusega. Tallinnas tulex kuulutada paarix nädalax e.s. [erakorraline seisukord], kõik linna sisse- ja väljapääsud kontrolli alla võtta, kõik kahtlased kohad läbi otsida jne. jne. See mõjux vist küll. ---
Väliskommisjonis arutasime wälissuhtlemise seadust. Esimene kord mul nii põhjalikult (3 § tunnis!) ühe seaduse närimisest osa võtta. Selline pedantsus on aga ka stimuleeriv, vähemalt keelefilosoofiliselt. ---

14. V 1993

Eile tuli täiesti selgelt välja taas lõhe KF-s. Osa inimesi oli koosolekul, mida teised lugesid juba lõppenuks, otsustanud, et KF ei poolda passiivset valimisõigust võõrriigi kodanikkudele. See oli jahmatus "Isamaale" ja mõnele meist (Ignar, Peet, mina). Asja taga on konflik "Isamaaga", mitte kaine analüüs. Tegime Ignariga väikese skandaali ja loodame, et KF teeb selge otsuse siis, kui Mati H. on Strasbourgist tagasi. Oleme ju tegelikult annud lubadusi venelaste kohta ja oleks hull, kui nüüd koha pärast EN-ga liitumist teeksime sammu tagasi. Minu meelest kuuluvad akt. ja pass. valimisõigus kokku. Arvo Junti küsis üllatavalt, kas ma tõesti arvan, et võõrriikide kodanikud hakkavad Eestis omavalitsusi juhtima. Aga seda just ma ütlesin Strasbourgis, et see on põhimõtteliselt võimalik. ---
Rääkisin Kannikuga, kes oli mures pass-valimisõiguse pügala pärast ja kuri Veidemanni peale, kes üleeile sinisilmselt teatas, et KF ei ole kunagi seda pooldand. See on mulle ka selgelt liig. On asju, millega ei tohix mängida, ja Eesti-Vene suhted on sellised. ---
Öösel magasin halvasti, ei saand 4-6 vahel und ja mõtlesin muremõtteid E.L.-st, kurdidest, KF-st. Sai enam-vähem valmis otsus, et tuleb moodustada uus, näitex "vabade demokraatide" fraktsioon. Tuleks kuulutada leppimist, tasakaalu, tervet mõistust. Ehk moodustada ka vastav partei. Usun, et olex võimalik saada 5-10% valijate häältest, peamiselt ehk leppimise kuulutamisega. Võibolla peab tegema seda, mida olen seni vältinud, nimelt loobuma vaatleja rollist ja minema mängu sisse. Kardan aga seda sammu. On tunne, et psüühika ei kestax seda. Aga ehk siiski?

17. V 1993

Õhta käisime Tiiaga veel ---de pool. P- oli lühikestes pükstes, eriti heas vormis. Rääkis kõigest ja kõigist. Ta ei salli Savisaart, aga nõustus mõne tema teesiga, näiteks tees ühiskonna klikistumisest, korporatiivsuse ilmingutest. Isamaa pidawat praegu sööma wälja oponente. P- teadis juba, et Kaitsemin-st lastaxe lahti Heinsalu & Põder. P. Heinsalu vallandamisest ja asendamisest tuligi täna raadios teade. P-le ei meeldi ka tsensuuri ilmingud eesti pressis, näitex 14. juuni riigipöördekatse peaaegu mahavaikimine. Maxab osalt tuntud telefoniõigus -- Rebas helistas Talile "Postimehesse", et ärgu P.H. vallandamisest kirjutagu...
P- on parasjagu pessimist. Ta on kriitiline ka Presidendi vastu. Ain Kaalepit nimetataxe "asepresidendis", kes olevat and L.M.-le mõnd halba nõu. P- leiab, et Eesti ei tohix saada Euroopa politseinikux. Eestis sündinud peax saama E. kodakondsuse.
"Eesti Ajas" ilmund nimedest olevat olnd paar puudu ja (vähemalt) ühe -- keegi isamaalise ministeeriumi functionäri nimi täiesti moonutet, nii et ära ei tunne.
Eestit valitsevat tegelikult "Isamaa" poliitbüroo -- Laar, Pruuli, Kannik, Luik, Nutt ja vist veel keegi. Pruulil olla (old) õigus nõuda wälja üxkõik mis dokument.

18. V 1993

Eilne fr. koosolek hommikul oli hääletand ka kohalikkude valimiste hääleõiguse asja. Seal olewat E.S., A.J. ja veel 2 hääletand ka selle vastu, et mittekodanikud saaxiwad aktiivse hääleõiguse! See on juba täielik jama ja ärapöördumine kõigest, mis mulle KF juures oma ja õige tundus. Peet K. ütles ka, et liberaalne venepoliitika on ainus, mis teda Savisaarega sidus. Ta ei saa RK-st palka, vaid elab ÜN rahast...
Päeval oli infotund, kus ma ei old. Käisin USIS raamatukogu avamisel, kuhu oli kambake huvilisi ja prominente kutsutud. Loeti ette Bill Clintoni sex puhux tehtud tervitus. Kohal oli ka President, kes jättis minemata Norra rahvuspäeva wastuwõtule, millega tekitas vist seal pahameelt.
KF koosolek läks Krista hirmund juhatuse all vaguralt. A.J. puudus taas, E.S.-st rääkimata. Krista peale olevat E.S. ka karjund. Ants-Enno protestis saadikute üldkogu otsuse vastu ja sellest on sündind nende vahel (st. A.-E. contra Edg.) konflikt.---
Täna oli natuke hääletamist, kus hääletati maha ERSP parandus EPanga seadusse, kus taheti ära jätta kõrghariduse nõue. ERSP wasta oliwad ka Mereste jm. mõõdukad... Oli rõõmus elev meeleolu.
Õhtapoole käisin weel Astrid Ivaski kätt surumas kirjanikkude majas, kus oli Ivar Ivaski mälestusõhtu. A. on suurepärane ja humoorikaski. S. Teppart luges I.I. luuletusi, mis olid paraku nigelad. Tõttasin edasi Eesti Tuleviku Instituuti, kus sai 2 tundi lobisetud Erik Tergi ja Ingrid Preeksiga. Rääkisime ka E.S.-st. Tuleb wälja, et tema on ETI-st otsinud ja leidnud seisukohti, mis tema oma idée fixe'iga sobiwad ja jätnud kuulamata kõik muu. E. ja I. meelest on temaga lõpp, tema praegusi poliitilisi ideid peavad nad lootusetutex. Paistab, et E.S. on sattund Hardo A[asmäe] mõju alla ja sellest ei arvatud miskit hääd. E.T. rääkis ms., et Maailmapank ja IMF on mõnevõrra kriisis. Jaapanlased nõuavad, et nad rewideeriksiwad oma üliliberalistlikku rahapoliitikat, sest Kaug-Ida on oma imetulemused saavutand hoopis teistsuguste mallide järgi toimides. Clinton on õppind sealt ja tema New Deal on samm just selles suunas, eemale reaganoomikast ja Friedmanist. Riigi osa suurendamine on seal päewakorral ning olex oluline meilgi. Muidu tekib wastuolu Eesti riikluse ja ultraliberalismi wahel. Huvitav ja oluline olex siin näitex Iirimaa kogemus, kus riik väga tõhusalt juhib majandust strateegiliselt. ---

19. V 1993

Täna oli RK-s dramaatiline päev. Hommikul KF koosolek, kus arutamise järel tegime kompromissetepaneku -- tunnistada veel üht elanikkude kategooriat -- määratlemata kodakondsusega isikud. Esitasin selle salis. Isamaa ei toetanud, kuid suhtus asjasse mõistvalt. Mitmesugused rahvuslased aga lasid passiivse valimisõiguse pügala põhja. Nüüd saavad kandideerida ainult EW kodanikud. Pügala mahawõtmise poolt olid ka mõned meie KF inimesed, vähemasti Arvo J. Istuvad päris Toomepuu rekke. Too viimane korraldas koos ERSP-ga lossi ees meeleavalduse. Oli kõvasti kisand. Pärast oli Mäll omakorda kutsund üles, et ärge uskuge valeprohvet Toomepuud. Kurb on, et on natuke samamoodi olukord kui enne valimisi -- võisteldakse rahvusluses ja tänitatakse, et eesti rahvas, rahvusriik jms. on ohus. ---
Ütlesin mõned pahased sõnad Hellar Grabbile ja veel enam Toomepuule. Grabbi tahtis, et ma näiteks koos Niklusega esitaksin eelnõu, kus eestlased kuulutatax Eestis aborigeenidex vms., kes vajavad kaitset.
Toomepuule ütlesin, et mina just tahangi, et venelasd saaksivad püsielanikkudeks. Tahaks öelda veel muudki, kasutada "Eesti Kodaniku" kohta väljendit "Eesti rahvuslik-masohhistlik partei" jne. Kas ei aita juba nutunaistest?!---
Meenub üleeilne: tulin trammi peale Kunderi nurgal olevast vene koolist mööda. Lapsed tulid just koolist välja, mõned jooksid ja kisasid nagu lapsed ikka. Tänaval seisis vanem eesti naine ja räuskas selles stiilis, et vene hordid, meie kooli võtsid ära, okupeerivadmeid jne.

21. V 1993

Eile midagi olulist enam ei toimund. VK-s esines Toivo Klaar, kes rääkis oma sõidust Egiptusse-Iisraeli. Egiptuse VM Balti osakonna naine teadnud isegi, et Eesti esimene kaubapartner on nüüd Soome, juudid pole tead sedagi, et meil enam ei käi Eesti rubla.
Sain teada, et Jaan Kross mõtleb venelastest ka veidi nagu Toomepuu... Ta arvas, et kui Toomepuu ütleb, et 3 x 3 = 9, siis ei maxa sellepärast veel öelda, et 3 x 3 = 7. Oli KF pressikonverents, kuhu sattusin kaunis juhuslikult -- tegin Andra õhutusel ka noka lahti. Oli veel Kalev K., Andra püüdis küllalt osavalt kaitsta ja seletada osa KF-laste käitumist, kes 4. lõike väljajätmise poolt olid. Aga väga edukas see seletamine muidugi ei saand olla. Peet Kask maalis apokalüptilise pildi Kirde-Eesti tulevikust, mida valitseb maffia. Mina nimetasingi ära termini, mis umbes oli "rahvuslik-masohhistlik partei."---

28. V 1993

--- Aino [Lukase] meelest on praeguse valitsuse poliitika äärmiselt tsentralistlik ja bürokraatia teeb asjaajamise väga raskeks. Naljakas oli Presidendi Tartus-käik, kellega A.L. ja Veetõusme pidiwad rääkima omavalitsustest, ei jõudnud aga üldse selle teemani, kuigi L.M. oli rääkind isegi Portugali kirjandusest...
Eestis tundub põhihädana rumalus. Praegu eskaleerub uus, järjekordne rahvusluse laine, väga paljude kirjutiste tegelik sisu on üleskutse saada lahti venelastest, jätta nad ilma poliitilistest õigustest. Vastuhääli on õige vähe, arukamad inimesed on vait või esinevad areldi. "Isamaa" on püüdnud minna arukamale vene-poliitikale, kuid ei suuda seda teha avalikult; püüded seda teha vargsi, saadikurühma distsipliinile surudes luhtusid. Tiigri seljast ei õnnestunud maha saada.
Pilt on süngevõitu.

29. V 1993

Öösi nägin unes, et NL või Venemaa -- ei tea kumb see oli -- lõunapiiri lähedal kulges umbes Eestist Altaini tohutu pikk tunnel, mis oli nagu koridor, kust läksid uksed maa-alustesse kabinettidesse. Eesti piiri lähedal (aga võibolla Eestis) oli mingi teaduslik instituut; selle töötajad (venelased) ütlesid, et neist ida pool on järgmine. Mind hakkas huvitama, kas koridor läheb samasugusena Altaini ja selles asuvadki aina instituudid, kuid ei saand selgust. ---

31. V 1993

--- Peet jt. arvavad, et haritlastel on nüüd 2 võimalust -- kas jätta poliitika politikaanidele ja tõmbuda uttu või organiseerida oma erakonnake vms. Liidriprobleem!
--- Olav Anton öeld Mati Hindile, et ta tahab saada wälisministrix! Ants-Enno olewat kutsutud KE "büroole", kus teda kõvasti läbi wõetud, tema aga öeld lõpux, et tal on lahkumisavaldus valmis (kust lahkumise?), siis jäädud waixemax.
Täna oli mitmeid sünnipäewi: E.S., Krista K. ja Vello Saatpalu. E.S. sünna tema kabinetis olli ka KF koosolek, kus külaliste juuresolekul natuke arutati, kes esindab fraktsiooni Strasbourgis jne. ja hääletati ühte delegatsiooni Saw. sisse, Fjuk välla. Ma ise olin Saw. poolt, et las mees matkab natuke Euroopas. Ta pidas pika kurva ja veidi pahase monoloogi sellest, kuidas kõik läheb Isamaa kätte ja temasugused aatemehed lahkuvad; osalt on kõiges süüdi ka minu-jt. sugused poliitikategijad, kes ei taha võidelda. Minul kulux ka näha inimesi, nagu nägiwad nemad Kullamaal, kes teenivad vaid 100 krooni kuus... Nii et J.K. on rahvast irdund...---

2. VI 1993

--- R. rääkis vihaselt, kudas Kaitseliidu mehed purjuspäi teatriliidu kohvikus relvi täristand. Tulex sedagi Einselnile rääkida. Laigna on E. andmetel püstihull, kellel on ka 7 sama püstihullu jüngrit, kes ütlevad, et kui oled piiblit lugend ja mõistnud, pole enam raamatuid vaja lugeda...
Eile RK-s kaitsime venelaste õigusi. Kulboki eelnõu olex kaotand venekeelse kooli mujal peale Narva-Sillamäe. See ei läind õnnex läbi, muidu on aga rahvuspopulism selgelt tugevnend. Seekord küll ei läind KF sellega kaasa. Minagi tegin suu lahti ja kaitsin koolikohustusaega kuni 17 a ja venelaste õigusi. Ütlesin, et püüded venelasi välja süüa pole tsiv. riigile kohased. Saalist püüdsin kax vihkavat silmapaari -- Katrin Linde ja Toivo Uustalo.---

3. VI 1993

Eile õhtul kestis parlament 3/4 12ni, KF istus hiljem pärast 21 oma toas ja jõi Krista sünnipäevaveini + Olavi toodud konjakit. Räägiti taga eemalolijaid, eriti muidugi Savikat. Leidsin, et minu ja Rein V. tähelepanekud läxid suuresti kokku selles, mis puutub S. suhtlemisraskustesse inimtasandil. Siis suhtleb ta massidega, rahvaga. Andra rõhutas ca 3X, et mõista on raskem, kuid ka olulisem kui hukka mõista. /Meil aga jääb puudu tahtmisest mõista isamaalasi. Tänu Hallastele-Luigele jt. ei ole meil ühiskond päriselt polariseerund ERSP ja Rahvarinde vahel./ Ka Olav ütles, et S. kardab emotsionaalse suhtlemise koormat. Oldi päri sellega, et küllap teda, paksukest tedretähnilist punapead koolis togiti. Ja raske on tal usaldada inimesi, kui on kasvand vangilaagris...
Oldi nõus, et E.S. on suur laps. Andra aga rõhutas, et ta on ainus liider. Rääkis huvitavalt, kuidas Inglismaal luuaxe Paddy Ashdowni ja Rootsis Bengt Westerbergi liidri-imaget. Mõtlen ise, et sellex on aga vaja, et liider kuulax oma nõuandjaid-lapsehoidjaid, E.S. aga ei kuula ja teeb ulakusi, jonnib... Kas KF tahab jääda E.S. lapsehoidjatex, keda laps ise ei kuula, või teha midagi poliitikas? ---

4. VI 1993

--- Mõtlen kolmapäeva õhtule. Unustasin täiesti rääkida sellest, mida kõneles Eda Sepp -- E.S[avisaare] töö-narkomaaniast ja selle võimalikust arenemisest paranoia suunas... Rääkisin siin psühhiaater M.-ga. Ta kinnitas, et asjad on just nii. Workoholicutega pidi aga probleem olema see, et nad ei taha tunnistada, et neil miskit viga on ega ravile minna.
Õhtu oli muidugi huvitav. Kohvikust olid kõik alkohoolsed joomad ära joodud peale Belyi Aist konjaki. Laari ruumidest kostis laulujoru. Saalis oli rahvast ca 20 ümber kui sedagi.---
Paar detaili RK-st. On teatavat lähenemist ERSP-le. Tuleb kohtumine. ERSP-s on tugevaid valitsusvastaseid meeleolusid ja paljud leiavad, et oleks juba siis tulnd lahkuda, kui Toomas Sildmäe majandusministrix sai. Jaan Leetsar oli KE omadele öeld, et valitsus tulex kukutada. Temaga loodavad meie omad tõsist koostööd.

5. VI 1993

Postimehes oli teade välismaalaste seaduse eelnõust, mis tundus wäga Toomepuulik. Kõik peavad saama elamisload, paljudele seda ei anta jne. Ülehomme näeb, millega on tegemist, aga meele teeb see rahutux.
Venelased peaxid rõhutama seda, et nad olid heausksed immigrandid. Vähemalt need, kes tulid siia lastena ja sündisid siin.

8. VI 1993

--- Parlamendis ei toimund eile midagi olulist, frakts. koosolekul arutasime välismaalaste seadust, mis meie meelest on segane ja viib apartheidi suunas, ongi apartheidlik. Laar võtnud vastu Aasmäe, Junti ja veel ühe KF inimese. Tunnistanud konfidentsiaalselt, et ka temale ei meeldi varade tagastamise ja kaduma läind varade kompenseerimise seadus, s.o. seadus, mille järgi maksumaksja peab end. omanikkudele välja maxma sõjakahjud jms. Väike lähenemine jälle KF ja Isamaa vahel. Kui Isamaa muutub kriitilisemaks restitutsiooni suhtes, kaob õieti viimane erinevus KF ja Isamaa vahel.---
Törnuddiga kohtutud. Istusime 1½ tundi "Maharaja" restoranis, kus hinnad on eestlase jaoks fantastiliselt kallid. --- rääkis ms. inimestest, kes tulevad tema juurde ja lausa nutavad. Enamus neist nutjatest on muidugi venelased, kes on jäänud uue Eesti bürokraatia rataste vahele.
Täna oli RK-s välismaalaste seaduse esimene lugemine. Seekord oli KF kindlalt opositsioonis ja küsijad küsisid Peet Kase & J.K. valmistatud küsimusi. KF pani ka ette seadus tagasi lükata -- see ettepanek sai küll ainult 10 (11?) häält 60 vastu. Seadus kehtestab mingi apartheidi taolise rezhiimi ja ei anna tegelikult venelastele võimalust sügisel omavalitsuse valimistel hääletada, kuna elamislubade saamisega ei saa suurem osa paari kuuga hakkama. Nii on tehtud veel üx samm venelaste elimineerimisex Eesti avalikust elust ja eriti poliitikast. Kellelgi ei ole selget garantiid, et elamisloa saab. Minu (ka Peet Kase) meelest viib see konflikti eskaleerumisele kahe kogukonna vahel. Venelaste võõrdumine Eesti elust võib kasvada kodanikuallumatusex ja muudeks vastupanuaktsioonideks. Riigi sstabiilsus võib kahaneda, isegi vene kapital võib Eestist välja hakata voolama...---

10. VI 1993

Andrus Ööveli lahtilaskmine tõstab aina kõvemat tormi. Täna ütles sellest resoluutselt lahti minister Andres Tarand, kes teatas, et valitsusel pole mingit piirivalvekontseptsiooni. Välismaalaste seaduse asjus olen rääkind mitmel pool, täna andsin pisikese intervjuu Eteri Kekelidzele "Estoniast". Venelaste meelepaha ja pettumus on selgelt tunda. Peet Kask koostas kirja marurahvusluse vastu, millele ta loodab allkirju saada. Vahepealne lõhe KF-s näib olevat esialgu kadund ja vana liberaalne vene-poliitika taastund. Olin K... pool eile, kes kirus Eestit nagu omal ajal kirusime vene valitsust...

13. VI 1993

--- Tallinnas möllasid kired A.Ö. vallandamise ja venelaste väljasöömise ümber. Tõin Postimehele Kalle Käsperi kirjutise venelaste kaitseks. Kaasas on ka Peet Kase kirjatükk, mis tahab olla 40 kirja uus variant. Seda peaks kõvasti kohendama -- seda ma pole aga jõudnud teha. Öövli lugu on walitsusele osutund väga piinlikux, sest on tulnud välja, et mõistlikke põhjendusi sellele sammule polegi. Reedel kokutas Laar asjast nii hädiselt kui ei iial varem. Kordon, mille tühjana seismine olevat old wiimane piisk Lagle jt. kannatuskarikas, olevat pidandki suvel tühi olema. Tarandi protest oli Laarile nagu odraokas kurgus. Valitsuse poliitikat arvustas rängalt ka Leetsar. Nii et tuli tunne, kas pole valitsuskriis tulekul. Laup-pühap ei ole olulisi poliitilisi uudiseid oldki, kuigi tegutsetaxe kulisside taga kindlasti agaralt. Kui EMKE valitsuse tagant ära hüppab, võib Laar kukkuda. Olukorda on muutnud ka Vähi tagasitulek ja resoluutne avaldus valitsuse vastu, aga ka tema ja E.S. lähenemine. ---
Serblased ründavad edasi, Euroopa reaktsioon on, et ÜRO sõdurid lubatakse ära kutsuda. Uskumatu absurd... Muutun aina süngemaks Euroopa pärast, kes ei saa hakkama millegagi peale enda kiitmise.
Kalevas ilmus mu artikkel sellest, et Baltikum võib olla Venele vaenlase image. Artikkel on aga juba vananend ja mul on piinlik, sest väide, nagu EW parlamendis ei lähex läbi rahvusradikaalide äärmuslikud eelnõud, ei kehti enam...

14. VI 1993

Loodetavasti viimane nädal ses kuus siin Tallinnas. Päev on läind suhteliselt rahulikult. Toompea kuluaarides aga käib vilgas tegevus. Arvo J. esitas umbusaldusavalduse Lagle Parekile, mille all on 29 allkirja. Sellest ei aita, seekord on aga minu meelest asi tõsisem. TV-s oli erisaade, mida juhtis Jüri Estam ja mida sattusin pooleldi nägema. Tarand hoidis valitsuse aktsioonidest selgelt distantsi. Niitsoo oli Pareki poolt selgelt. Laari kohmakus paistis eriti hästi välja. Ma ei tea veel, mida dissidentidest ministrid Tarand & Leetsar kavatsevad. Ei kuulnud ka head infi KF-st, kus täna oli koosolek. Minu seal olles arutati kodumaise kapitali toetamise s. eelnõu. Koosolekut juhtis Savi ise, kohal oli ka Aasmäe. Paistab, et KF on praegu üsna üksmeelne, seda ka välismaalaste seaduse asjas. Olen sattund vene asja ajama ja pean sellega vist jätkama. Peedul jt. on valmind bulla, mida peame arutama ja lihvima, mis aga mulle praegusel kujul tundub deklaratiivne. Pean selle wist üle kirjutama. On ees ka kohtumisi -- Taani saadik, keegi USA inimõiguste alal tegutseja. Pean oma suhtumised ja käitumise hoolega läbi mõtlema. Täna ütles Heiki Kranich, et minu eelmise nädala Päewalehe artiklis öeldu, et Isamaa mõõdukad püüavad äärmuslasi väikeste järeleandmistega ära osta, oli äärmuslasi ärritand. Luigele ütlesin, et intuitsioon teeb mind praegu väga murelikuks. Ta kuulas nukralt mu ütlemist, et nad ei saa tiigri seljast maha, ega vaielnd eriti vastu, möönis sedagi, et võib olla aeg valitsuses muudatusi teha...---
Ostankino näitas filmi Tshetsheeniast. Oli hea ja objektiivne, kuigi siinne vaataja kindlasti kaldus rohkem Dudajevi vastaste poolele. Veendumus, et meie Dudajevit toetada ei või, sai igatahes kindlamax. Tema taga näiub olevat rohkem külarahvast ja islami äärmuslasi, selgelt tuli välja ka tshetsheenide osa Abhaasia ning Karabahhi sõjas. Dudajevi ambitsioonid ei piirdu ilmselt sugugi Tshetsheeniaga, ta püüab mõjutada sündmuste käiku kogu Kaukaasias. Huvitav oli aga tshetsheenide laul ja tants, ka omamoodi sõjatantsud.

16. VI 1993

Eile arutati RK-s välismaalaste seadust. Esinesid rradikaalide kärkihahmot -- Põldvere, Rumessen, Tarto. Sotsid olevat aga peaaegu lõhki läind -- ühel pool Ojasalu-Laanoja, teisel pool siis vist Pärnoja. Nii olevat see old sotside nõudmine, mille peale asja arutamine edasi lükati. KF parandusettepanekud hääletati maha, asja arutamine aga katkestati sotside nõudmisel. Täna ütleski Marju L., et valitsus on asja kätte võtnud (kui Nutt tegi I variandi, ei olnud Laari, teda ega Tarandit) ja parandusettepanekuid teind, mis meie omadele lähedased ja mida ta palus toetada. Oli asja arutamine Vene demokraatidega (Tammaru, Semenoff, Nikolai...). Nad olid väga murelikud, et Narvas jne tuleb mäsu. ---
Õhtupoole oli umbusaldusavaldushääletus Lagle Parekile. Laar vastas vist ligi 100 küsimusele. Opositsioon oli seekord valitsusk-st üle. Hääletus andis üllatava tulemuse 39:42 Pareki kasuks. Ardo Ojasalu oli erapooletu. Pareki kukutamiseks olex vaja old 51 häält, kuid meie enamus olex loond piinliku olukorra. See on piinlikuvõitu praegugi. Rääkisin Tiit Pruuliga, kes oli peaaegu päri, et Vähi valitsus sügisel tuleb. E.S. ja T.V. olevat tõsiselt kokku leppind ja üritavat koal-st lahti kangutada EMKEt. Nagu aga näha, on ka sotsidega probleeme. Eile ütles Ignar, et Ojasalu on väga huvitet liberaalse rühma (ka erakonna) loomisest. Seda mõtet tuli mulle rääkima ka A.-E. Lõhmus. ---

18. VI 1993

RK on enam-vähem läbi. --- Olin ka KF pressikonverentsil, kus põhjendasin omalt poolt Lagle P. sobimatust ministri kohale. Nimetasin lugu Laignaga ja arhiivist kadund dokumente, kommenteerides, et KGB endine arhiiv pidas veel vähem kui Eesti piir, kui Pareki nõunik seal oma isiklikke tuttavaid vastu võttis. Lilia Sokolinskaja juhtis tähelepanu sellele, kas ei anna Isamaa meie kätega ERSPle & Parekile hoopi. Olen isegi sellele mõelnud ja usun, et Laarile & Poliitbüroole meie initsiatiiv isegi sobib. ---
Eile said Peet-Mati-Rein valmis lõplikult "pöördumise" ja sellele minnaxe allkirjasi otsima. Mina ei oska neid kelleltki küsida siin Tartus. Mõned aga kindlasti saab. Kardan aga, et allakirjutanute vastu võixid rahvuslased esitada kurje süüdistusi ja laimu. Meiega on solidaarsed Debora ja Beekman, aga kas nende allkirjadest olex kahju või kasu, ei oska ma öelda. "Kommunistid!" kostab kindlasti mõneltki poolt.
Mu ennustus Narva asjus hakkab täide minema. Homme oodataxe seal miitingut ja on kostnud ähvardusi: streigid, teede blokeerimised jms. Venemaa esitas Eestile üsna resoluutse noodi. Loodan isegi, et mõni tõsisem streik vms. tuleb, muidu satuvad rahvuslased liiga eufooriasse ja teevad mingeid veel suuremaid hullusi. Praegu võib veel hästi minna, nii et õnnestub taganeda ja venelastega arukas kompromiss teha. Seda saab vist aga teha ainult uus või siis oluliselt muudetud koosseisuga valitsus. See kulux ära küll. Mulle meeldix teada, et Hain Rebas teeb midagi muud ega ole enam kaitseminister. Jne. ---

22. VI 1993

--- Eile sõitsime hommikul Andineemele, kus ranna ääres hotellis Trawell oli väike julgeoleku-alane nõupidamine. Mina rääkisin veidi segast juttu Ida-Lääne piirist, Mati Hint Balti koostööst ja Jüri Luik silmatorkavalt heas keeles Eesti-Vene läbirääkimistest. Esinesid ka Narva Vene demokraadid, kes ei kirund välismaalaste seadust, vaid Narva võimumehi, kes käituvad päris maffiana. ---
Õhtul istusimegi koos tema [Mati Hint], Ignari ja Ardo Ojasaluga ühes hotellinurgas ja koostasime veel üht varianti "Pöördumisest". Pidasime ka pllne, kuidas edaspidi koostööd teha. Meie (uue fraktsiooni??) tuumik on siis: A. Ojasalu, M. Hint, J. Kap., Kuno Raude, Ülo Laanoja, Eiki Nestor, A.-E. Lõhmus, Olli Toomik, Ignar Fjuk... A.O.-st jäi hea mulje. Ta on väga kriitiline "mõõdutundeta mõõdukate" vastu ja ei kiida heax Marju mõõdutut koostööd "Isamaaga", mis alanud juba enne valimisi. A.O. näeb selget ohtu, et järgmised valimised võidab nimekiri à la: Rüütel, Lippmaa, Vähi, Savisaar, Toomepuu ... Talle ei meeldi ka välismaalaste seadus, aga ka Peet Kase (ja minu?) käredad sõnavõtud selle vastu. Märgukiri sai enam-vähem valmis. ---

24. VI 1993

Jaanipäev. --- E... tuli täna lastega ja meil tekkis paras sõnelus teemal "venkud välja", "pole vaja koogutada Venemaa ja Euroopa ees", "küll Euroopa ka meie järgi joondub, kui see mass meile kaela valgub" jne. jne. Tiia oli ka nördind sellisest vihkamisest. Hea, et vana S... ei old kohal. Too oleks ehk arvand, et venkudest tulex seepi keeta. E... lähäb kaitsepolitseisse tööle, hakkab tegelema tehnikaga. Tema on ilmselt piisavalt õige eestlane. ---

28. VI 1993

--- Käisin R... juures ehitusasjadest rääkimas. Tutvusin ka tema äriprojektidega. Nüüd ta vahendab haruldasi metalle. Suhete võrgu on loonud endised KGB-lased --- Mängus on volfram, osmium jms. ---
Homme peavad sala-liberaalid (Fjuk, Ojasalu jt.) kokku saama. Üldine meeleolu on aga ilmselt rahvusradikaalne. Jeltsini jt. ähvardused, eriti ähvardamine sõjaväega ei paranda asja. Läänest tuleb protestihääli Jeltsini avalduse vastu, mida meil muidugi võimendatakse, nii et samast kostvad kriitilised hääled meie ülirahvuslikkude sammude vastu jäävad pooleldi tähelepanuta, kuigi neid on. Refereeritakse võidukalt C. Bildti kriitikat Jeltsini kohta, mitte aga, et ta "kahetses" meie välismaalaste seaduse üle.
Olin täna Väliskommisjonis, kus olid kohal ka Toomepuu. Valitses vene- ja valitsusvastane meeleolu. Näriti Jüri Luige kallal "sidusalade" elanikkudele soodustusi lubava Eesti-Vene lepingu pärast, mis J.T. meelest on Eesti huvide reetmine. Isamaad rünnatakse nüüd paremalt ja seda teevad rõõmuga Made, Aare, Kõrda, isegi Saatpalu veidi. Ütlesin, et ma ei poolda raudeesriiet... Vastik hakkas.
Rääkisin veidi jaapanlannast uurija Miichi Akutagawaga, keda huvitavad rahvustevahelised suhted, ja kes on meie ülirahvusluse suhtes üsna kriitiline. ---

29. VI 1993

Viimane RK tööpäev. Narva võimud läxid panga peale -- tahavad referendumit autonoomia küsimuses. See on õhus ähvardamas. Ostakino ütles eila õhtul, et Saksa välisminister olla öeld, et Eesti peax olema paindlikum. Venemaa ründab ägedalt.
Hommikul 8.30 oli dissidentide kohtumine. Olime saadikute majas -- mina, Ignar, Ants-Enno, Olli, Ardo Ojasalu, Ülo Laanoja, Kuno Raude, Eiki Nestor, Valve Kirsipuu. Kõik rääkisid, lubasime edaspidi veel kokku saada ja kui leiame piisavalt ühiseid seisukohti, võime isegi fraktsiooni moodustada. Meeldiv oli lähemalt tuttavaks saada nende inimestega. Kõik olid rahulolematud oma fraktsioonidega ja valitsusega. Mina leidsin, et koalitsioon ja opositsioon on liiga sarnased, nagu teineteise peegelpildid. ---
Pärast tahtis E.S. mu'ga rääkida. Ta ilmselt teadis üht-teist meie plaanidest ja kaldus nägema asja taga "Isamaa" plaani nõrgestada opositsiooni, luues näiliselt sõltumatu puhverpartei, mis tegelikult ikka kuulaks tema sõna. Edgaril on kergeid paranoia jooni, aga ikkagi oli väga meeldiv temaga rääkida. Tema põhimure on ikka, et "Isamaa" mängurid mängivad kõik üle ja kehtestavad 20 aastaks rahvusliku totalitaarse riigi. Ta usub, et nad võivad kasutada isegi praegust konfrontatsiooni Venemaaga, et rahvast oma lippude all ühendada. Ta ei uskund aga siiski päriselt, et isamaalased konflikti sellise eesmärgiga on provotseerind -- risk nagu liiga suur. Politseriigi suunas on aga sammuke tehtud -- venelaste meeleavaldust Lossiplatsil olevat filmitud samadest punktidest kui omal ajal RR meeleavaldusi KGB. Ehk mehedki samad.---

Last modified: Sun Sep 21 23:13:05 EET 2003