| | ARVAMUSED/OPINIONS | KIRJANDUS/LITERATURE
|
ELU/LIFE | RAAMATUD/BOOKS | UUT/NEW| ALGUSSE / MAIN

Riigikogu päevikust2 1993-1994

Saateks

Olin Riigikogu saadik esimeses koosseisus oktoobrist 1992 kuni märtsini 1995. Sel ajal pidasin jõudumööda päevikut. Sellel on ehk mõningane väärtus neile, kes lähiajaloo vastu huvi tunnevad. Tundub, et aeg on küps, et avaldada osa Toompeal ja Kungla hotellis tehtud märkmetest. Niivõrd kui asi puudutab avaliku elu tegelasi, ei pidand ma vajalikuks nende nimesid nimetamata jätta. Jätan enamvähäm muutmata ka oma eriskummalise ortograafia - näiteks w puhutise kasutamise v asemel.

Pärast pikka vahet jätkan jälle järgmise sessiooniga ja sellele eelnenuga. Mul ei ole illusioone, et jõuan teha seda, mida kavatsesin: et jõuan järjega püsida enamvähäm kümme aastat varem toimunud sündmuste juures. 1992-1993 kirjutatu on kättesaadav siit.Üks sõber mainis, et jätsin oma märkmed pooleli kõige huvitavamas kohas. Loodan siis, et parandan selle vea jõudumööda. Niisiis.

Riigikogu töö sai läbi ja sellega koos ka eelmine päevik. --- Tahtsin vaadata Ostankino uudiseid, aga telekanal oli tühi: Maarja teadis, et Vene kanaleid pidigi näidatama 1. juulini. Niisiis ei ole meil siin maal muud vaadata kui läilavõitu ETV-d.

--- Eesti on jälle maailmas tähelepanu leidnud. Strasbourgis tehakse meie wälismaalaste seadusele expertiisi ja Moskva näitab muskleid. Narva ei loobu referendumi plaanidest. Loodan väga, et expertiis ei tule läbinisti positiivne - sellele viitab USA saatkonna ja Olli Rehni kriitiline suhtumine. Kui hästi läheb, saavad vasta nina nii meie marurahvuslased kui Vene imperid. Kui halvasti lähäb, saavad mõlemad plusspunkte ja vana raudeesriie kerkib tolli võrra: külvatakse Venemaa ja Euroopa vahele võõrdumise seemneke. See olex juba päris traagiline.

2. VII 1993

Käisin Tartus jälle kohtus. Susi ei olevat kutset vastu võtnud, kuigi Maj-teaduskonna inimeste andmetel oli vaadand, mis ümbrikus on. Kolmas katse. Augusti lõpul tuleb neljas.---

Max van der Stoel pettis eestlaste lootusi ja soovitas, et välism. seadust ei peax sellisena vastu võtma. TV reporter rääkis uudist päris nördinult-sarkastiliselt, ei suut end vaos hoida. Niisiis see kurvastab ja rõõmustab mind ühekorraga - oli mul seekord õigus. Mis edasi saab, ei ole mulle selge, paistab aga, et Narvas on Eesti võim nõrgenend nüüd...

Olin Akadeemias AK juures. Ta rabas mind sellega, et võttis venelaste suhtes samasuguse seisukoha kui Põldvere: et venelane on arg, et temaga ei saa heaga asju ajada, et neile tulebki jõudu näidata jne. Ma ei saa aru... Olesk, keda tänaval kohtasin, leidis aga, et kõik Eestis sündinud on Eesti kodanikud. ---

3. VII 1993

--- Carl Bildt käis Tallinnas. Minu mulje on

1) meie poliitikud ei saa tihti aru, et kui nendedga viisakalt räägitakse, ei tähenda see veel kiitmist.

2) Läänes on aru saadud, et Eesti poliitikud ei saa hakkama ja nüüd ollaxe valmis meie omadele guvernantidex hakkama.

6. VII 1993

--- Leidsin Postimehest Arno Susi surmakuulutuse! Jahmatas, et ta oli surnud 1. juulil, s.t. päev enne kohut, kuhu teda oodati. Nüüd jääb mul üle kas hagist loobuda või jätta hagi vaid ajakirjanikkude vastu... Ma ei tea veel, mida teha. ---

7. VII 1993

--- Eile öösi ütles raadio, et L[ennart] M[eri] ei kuulutand seadust välja. Täna esines ta TV-s. Minu meelest väga hästi. Kulub ära meie lapsikutele poliitikutele see õppetund. Kahjux ei oska ajakirjandus asju analüüsida ja endiselt käib lehtedes rahvuslik monoloog, pubekate lõpmatu egotsentriline ärplemine... Oleks aga vaja öelda, et oleme tsivilisatsioonist veel üsna kaugel.

8. VII 1993

Olex pidand minema Tallinna RK erakorralisele istungile. Ei läind aga. Söögu isamaalased ise supp, mis nad kokku keetsid. Ma ütlesin, me ütlesime kohe...

15. VII 1993

Täna käisid Ivo Iliste Birgitta, Linda ja Martiniga. Ilm kahjuks kehvavõitu. Tema jutu järgi hakkab ehk skandaal Balti Inst[ituudi] ümnber vaibuma. Eesti olukord meenutab neile Birgittaga postkoloniaalseid Aafrika maid - samad meeleolud, sama retoorika, sama välismaalt tulnute võim.

17. VII 1993

--- Narvas-Sillamäel oli referendum, mis ei läinud kõige paremini, kuid see on siiski samm, mida ei saa tagasi võtta. Oleks saand vältida, kui oleks arukalt käitutud.

Praegune valitsus tekitab pärast seda lugu mus juba tõelist tülgastust. Laari kuramaazh Iisraeliga meenutab, et Iisraeliga oli special relationship ka Somozal, Etioopial, Lõuna-Aafrikal ja mõnel teisel riigil, keda maailma avalik arvamus hea pilguga ei vaadanud. ---

19. VII 1993

J. oli siin. Ta on Eestiga konfliktis - meie inimesed mõtlevat wäga ühtemoodi ja olevat self-complacent, egoistic, self-assured. „Eesti Elus“ on ta muidugi pettund. Seal on ka tulemas suuri muutusi. Sirje Endre lahkub - peatoimetajax saab Ann Must ---

Ajalehtedes palju pahaseid heietusi selle üle, et meid ikka ei mõisteta ja Euroopa mängib Venega ühte mängu. Meie käime ainsana õiget jalga. ---

29. VII 1993

--- Jäägrikompanii on laiali saadetud. See tegi südame kergemaks, sest need mehed olid osalt seotud 14. VI 92 riigipöördekatsega. Mosin oli selle üks juhte vist ja suur avantürist, kes mehi õhutas ja võimuhaaramist propageeris.

3. VIII 1993

--- Jahmatusega kogen, et jäägrikompanii kaldub jõukatsumises valitsusega võitjaks jääma. Tõsi küll, Mosin on arreteeritud, aga Pullapää blokeerimisest ei tulnud midagi välja. Valitsus on, eriti pärast Mart Laari tagasitulekut taganenud; on tehtud palju samme, mis pärast tuli tühistada. Ajakirjandus on mässajate seisukohti agaralt propageerinud, neid on pooleldi asunud toetama Kaitseliit. Kui valitsus tõesti taganeb, on Eesti riiklus muutunud naeruväärseks, oleme saanud vapslikuks banaanivabariigiks, kus poliitikat teevad ohvitserid. Mosina suur unistus Toompeal kord majja lüüa võib veel õnnestuda. Mis on välismaa reaktsioon? Kas Eesti maine kannatab pöördumatult? ---

Mis on siis ees? Kas valitsuskriis? Kas Isamaa peab alla andma survele paremalt? Igal juhul on minu meelest Laar-Lauristin-Rebas parem kui nüüd tõenäolisemaks saav rahvusradikaalne variant. Fashismioht Eestis on päris reaalne. Näis, et siin ei ole arvestatavaid ultranatsionalistlikke jõude, nagu Rumeenias või Ungaris. Paraku on nad nüüd, teatava hilinemise järel oma jõudu näidanud. See võib muidugi tuua vastureaktsiooni Venemaa poolt, suhete jahenemise Läänega jms.

Mõtlen, et Savisaare jt. viga on sellest, et nad ei suutnud või ei tahtnud näha „Isamaas“ tõket marurahvuslusele ja liitusid marurahvuslastega „Isamaa“ vastu. Taagepera võrdlus von Papeniga on siin väga kohane. ---

9. VIII 1993

--- Mõtlen veel, et majanduse hea seis ei ole rahva heaoluks piisav tingimus, kuigi on tarwilik. Kas kümme inimest, kes teenivad 100 raha kuus või üx, kes teenib 1000, on võrdse ostuvõimega ja tööd teewad aina enam masinad. Nii wõib osutuda, et 9/10 tööjõust on ülearune ja probleem on, kuidas need inimesed ei muutuks ülearusteks ka muus mõttes.---

RK alustas täna uimaselt. Päevakorras pole midagi olulist, jäägrikompanii asjade arutamist igatahes mitte. Seda arutati küll kuluaarides, kus Savisaar ja eriti Lorents seletasid, kui toredad poisid on Pullapääl ja kui sant on olukord muudes KJ üksustes! Ka käsk jäägrid Paldiskisse saata olevat old kriminaalne-provokatiivne. E.S. meelest isegi põhiseaduse vastane. Jäin siiski enam-vähem oma arvamuse juurde, mida ei kõigutand ka Merike Pinni (E.S. uus abi) jutt Pullapää meeldivast ja Kuperjanovi pat. vastikust õhkkonnast. KF-st on lahkund A.-E. Lõhmus. KF pressikonverentsil kritiseeriti rängalt valitsuse määrust, mis annab kaitsepolitseile õigused telefone pealt kuulata ja kirju avada. See olex pidand olema parlamendi poolt vastu võetud seadus, mitte määrus.

11. VIII 1993

--- Siis kõndisin Kukusse, kus olid koos salaliitlased - Ignar, Mati jt. enne mu lahkumist ei jõutud midagi olulist rääkida, hiljem kuulsin, et oli otsustatud teha üks tekst, milles manitsetakse mitte kõigutama põhiseaduslikku korda. Üht mustandit eila ka nägin ja andsin loa oma artiklit kasutada. Aga ühtekuuluvustunne on tekkind ja vist on meie olemasolu märk suurest kriisist, mis on nüüd enam-vähem käes. Oleksime ka teenäitajad kriisist välja! Pidi lõhenemas olema ka ERSP, nagu oli Peedule rääkind Robert Vill. Vahe olevat populistide (Adams, Niitsoo, Parek...) ja realistide (Erm...) vahel. Vill paistab silma sellega, et teretab ikka sõbralikult. Mõned ERSPlased ei wõta minu teret õieti vastugi.

Kukust läksin Seppo Kuusisto juurde. --- Seppo rääkis paar huvitavat asja. Nii on avalikkusele teadmata, et president on käinud ka Pullapääl. S.K. leidis, et ta ei oleks tohtinud nii teha. Kolonel Lukkari väitnud, et Pullapää poistel on pea kõigil „rikosrekisteri“. I... järgi on asi tekkind Muinsuskaitse Seltsi tiiva all. Lukas oli teinud MKS noortega mingit laagrit ja kutsund sinna muude lektorite kõrval ka Kalle Elleri - korvipunumist vms. õpetama. Eller olevat aga õpetand hoopis püssi kokkupanemist ja lahtivõtmist. Sedasi see Kaitsealgatuskeskus algaski. Lukkari leidnud muidugi, et jäägrikomp. tuleks laiali lüüa.

Seppo pool sain inspiratsiooni presidendiga kontakti võtta. Kuulsin veel paar naljakat lugu temast. Kord oli tal vaja S.K-d ja kuna ta teadis vaid, et elab Rävala pst, saadeti eriteenistuse mehed hilja õhtul maju läbi kammima, kuni nad jõudsid õige ukseni. Teine kord helistand L.M. S.K.-le kell pool 12 õhtul, et tal kavas oma paadiga Soome sõita, kuidas informeerida Soome poolt (piirivalve, toll). Sõitma aga kavatseti hakata järgmisel hommikul. Õnnex oli S.K. pool Pertti Pyhtilä, kes helistas Soomes voodist üles kellegi piirivalve ametniku ja nii olid soomlased järgmisel hommikul valmis presidenti vastu võtma...

Helistasingi Kungalst Kadriorgu. Mul oli ka mõte: Einseln peax võtma veidi autoriteetsema rolli, esinema rohkem rahva ees, looma isikliku autoriteedi. Ühesõnaga olema rohkem Laidoner. Siis saaks ta oma isikliku autoriteedi abil mõnegi kriisi välditud.

L.M. ütles, et tema arvab sedasama ja kutsus enda poole, seal pidi olema keegi tuttav---. Kui kella 3 paiku asusime lahkuma, leidis L.M., et on vaja veel minuga rääkida 10 minutit. See 10 min kestis kella 5ni ja olin järgmine päev, s.o. eila täitsa uimane.

L.M. oli juba N. kuuldes küsind mult, kas tahaxin minna saadikux Hiinasse. Ma ei öeld ei, pigem jaa ning juttu oli sellestki.--- Kahekesi olles sajatas ta valitsust rängemini kui kunagi --- Ta oli sünge ja pessimistlik, leidis, et meie ja Venemaa vahel on kuulutamata sõda... See oli minule küll liig, aga mõistetav. Ta oli muidugi kuri opositsionääridelle, kes nii kõvasti ihkavad võimule, et kasutavad Pullapää kriisi selleks ära. Minu seisukoht oli ja on, et valitsus pole suurem asi, aga oleks talumatu, kui valitsuse kukutaksiwad jäägrid. Ka Laarisse ei suhtund L.M. hästi, nii et tal polnudki õieti kedagi, kellest olex pidand. Savisaarele heitis ta ette võimule pürgimist ja selle nimel teatavat mõistmatust olukorra vastu. Jagan sedagi mõtet...

Jäi nii, et püüan lugeda mõnd käsiraamatut diplomaatiast ja vaatan, kas saan hakkama mõne tänapäevase tekstiga [hiina keeles]. Olen veidi põnevil, kuigi on 2 suurt probleemi - kas saan sellise suhtlemis-ametiga hakkama ja kas EW on riik, mida mu südametunnistus mul lubab esindada. Selget vastust pole kummalegi, aga proovima ehk siiski peax. --- Peaxin aga L-le siiski seletama paari asja, mida ma ei suutnud seekord - oma psühholoogilisi probleeme jms, mis ehk niisugusel puhul vajaxid psühhiaatriga konsulteerimist. Ta pidas mu sellesuunalisi vihjeid poosiks, mis see siiski ei ole. On mõned raskused L.M.-ga suhtlemisel. Ta maksimiseerib oma jutuaja ja võimalused ja minimiseerib teiste oma. Nii ei ole mul õnnestund talle oma keerulisemaid mõtteid seletada; ei anta aega ega püüta mõista. Olen veidi ahistatud ja usun, et see on põhjus, mixs paljud L.M.-ga läbi ei saa - neile ei jäeta mõtlemise ja tegutsemise ruumi, L.M. sära ja võim domineerib. Temagi kohta kehtix, et ta pidanux õppima „in order to temper his brilliance“, nagu kirjutas Gary Snyder Alan Wattsi kohta. Pean sellest talle ka rääkima või kirjutama.

Eile oli RK-s kõik üsna rahulik, kuluaarides aga kerkisid tormipilved. Tuleva nädala on uus erakorraline koosolek, kus tuleb jutux Pullapää ja tehaxe ettepanek avaldada umbusaldust Vellistele jms.

Oli KF koosolek, kus arutati A.-E. Lõhmuse avaldust, kus see teatas, et peatab oma tegevuse KF-s 1. oktoobrini. Asi lahenes mingil määral, kuid seegi on märk muutustest, RK ümbergrupeerumisest. E.S. jonnis jälle nagu poisike: kui keegi KF-st lahkub ja sõltumatuks läheb vms., lahkub ka tema, sest pole osand inimesi valida vms. Sellest ei jäänd head muljet.

Kuulda on, et ERSP ja Isamaa jäigad vennad on loomas oma rühma, meie liberaalse tsentriga võiksid ühineda mõned inimesed ka „Isamaast“. ---

Ojasalu leidis, et kui meie rühm tekix, olex walitsus äkisti wähemuswalitsus ja peax hoolikamalt mõtlema, mis teeb, ei saax enam hääletusmasinaga kõike läbi suruda.

Pommiplahvatus oli muidugi Uluotsa artikkel 14. juunist ja sellega seotud sündmustest. Juba on Kalle Eller luband Uluotsa kohtu alla anda ja väitnud, et midagi ei olnud. Teisalt on jälle Ü. U. väiteid kinnitatud. E. oli öeld, et on piisavalt dokumentaalset materjali, mis lubax Jüri Toomepuule süüdistuse esitada ja temalt parlamendiliikme puutumatuse ära võtta. ---

--- Kaido Kama öeld, et ei viitsi enam, oleks valitsus juba kukuks... K.K. olevat Elleri õpilane, kuid on õpetajal üle pea kasvand. Pullapää asjast arvand ta, et on hilja; oli rääkind ammu, et poistega peab midagi ette võtma, ega polevat kuulda võetud. Nüüd olevat hilja.---

Riigipöördekatsest on kirjutatud juba 2X - Ülo Uluots ja nüüd Juhan Tamme. Kas on meie ühiskonnal ja avalikkusel jaksu ning julgust seda sasipundart harutama hakata?

15. VIII 1993

--- Rong oli täis inimesi ja loomi, vist oli old koertenäitus, sest vaguniski oli koeri. Kõrval pingil hoidis väike tüdruk süles merisiga. Ilm oli ilus, vaatasin maastikke, mis olid otsekui uued ja mõistsin äkki Korea zen-mehe ütlust, et maailm on üks õis. Raudtee ääres männil loojuva päikse kumas istus kaks varest. Sel hilissuvel tajun eriti selgelt, kui ilus on kõik elav. Kas ka maa-alune elu, küsib skeptik mus. Ilm on ilus, öö ilu on raske mõista. ---

23. VIII 1993

--- Homme lähen Tallinna, kus on üht-teist ajada. --- ERSP on lõhki, ka MRPAEG mälestusmiitingul süüdistasid pooled käredalt teineteist. Nende aeg on lihtsalt läbi. R. Taagepera arvates ka E.S. aeg...

26. VIII 1993

--- Rootsi TV tegi mulle välja õhtusöögi. Menüüs figureerisid ka niisugused imeasjad kui känguru ja krokodilli liha. Eelistasin siiski kohakala. Samal õhtul oli koos Kuku klubis Fjuki vandeselts. Kuulasime, mis Bo Kraghil oli rääkida. B.K. oli võluvalt irooniline Laari & Co ülioptimismi suhtes ja nimetas ms., et ka Stroessneri Paraguay raha ja papa Doci aegne Haiiti raha olid väga kõvad. Eesti olevat ainus maa maailmas, kus devalveerimine on seadusega keelatud. B.K. ei tea, kust võetaxe raha põllumeestele, meditsiinile ja haridusele.

Ardo Ojasalu kirjutas meie rühma põhikirja visandi. Meie vastu on negatiivset huvi tunnud Pärnoja, positiivset Sirendi, Vähi ja Made. Ignaril on Vähiga pidev kontakt. Tuleks kohtuda ka temaga. Taas veendun selles, kui hea poliitiline vaist on T.V.-l. ---

ERSP peseb rahva ees oma musta pesu. Naljakas vaadata, kudas Erm & Adams istuvad RK-s ühes pingis, ajakirjanduses aga sõimavad üksteist nii et aitab.---

Mõtlen ikka enam, et tuleks mõnes piirkonnas mõnex ajax kehtestada erakorraline seisukord. See vajab parlamendi kindla enamuse toetust ja see enamus ei võix olla vaid valitsuskoalitsioonist. Ehk on meie rühma moodustamine samm selles suunas. Maffia tegevus on juba minu meelest tõsine oht meie riiklusele, põhiseaduslikule korrale. ---

7. IX 1993

T. rääkis mehest, kes süstib endale veeni moonikupra mahla. Olevat küllaltki levind asi - linna lähedal ei saavat enam moone kasvatadagi. ---

10. IX 1993

Olengi juba Tallinnas. Paavst on lahkund, aga laigulistes mundrites mehi liigub weel linna wahel ja kontrollib dokumente. Hotell on külm, ka sooja vett ei ole.

Väga kosutav oli lugeda Bo Kraghi majanduspoliitilist memorandumit, mis ta Eesti lehtedes avaldas. Järgnes kohe Siim Kallase ja mõne ajakirjaniku äge vastulöök, mis aga on tasemelt tunduvalt kehvemad. B. K. näitab tõelisele opositsioonile teed.

11. IX 1993

Olen hotell Hesperias [Helsinkis]. --- Kell 4 oli ülikooli aulas arutlus, mis muidugi oli rohkem rituaalne kui sisuline. Mis on soomlus? Mis on ajavaim? --- Mingeid juhtmõtteid, mis oleks kõiki ühendand, ei old, vahest mure lõhe pärast ühiskonnas, mida Soome kohta rääkis ehk enam Irina Krohn, Inglismaa kohta Neil Hardwick. Jäi kõlama arvamus, et 20% harituid on rohkem kosmopoliidid ja rahvus neile polegi õieti oluline, rahvus & rahvuslus on rohkem vaestele-harimatutele. ---

12. IX 1993

--- Lesin voodis ja mõtlen, peaasjalikult fanatismist. Murelik olen olnd kogu aeg, eile sai see murelikkus uut toitu New Statesmani lugemisest, kus üks Egiptuse kirjanik ja teatritegelane kirjutab agressiivsest fundamentalismist, millega ta on kokku puutund nii kodumaal kui USA-s. Miks fanatism mind nii häirib? On ilmselt üks piir, mille ületamisel inimest enam ei saa mõjutada mõistusega - kui ta siis agressiivseks ja ohtlikuks muutub, aitab tema vastu ainult jõud. Jõud, mis fanatismi vastu võitleb, on aga ka ohtlik ja võib ise muutuda fanaatiliseks. Inkvisitsioon ja surmaeskadronid on näide sellest... ---

Peas sündis näidendi idee - fundamentalistide võimu all oleval maal ühes kongis on katoliku preester, muslim, pool-ateistist intellektuaal ja juut, kes vaidlevad, lepivad ja lõpuks koos lähevad märtrisurma.

13. IX 1993

Algas RK. Polnd aega suurt saalis olla, sai rohkem lobbys liigutud, räägitud Ignariga, Ardoga, Vahur Linnustega, Jüri Pihlaga, Andrus Öövliga ja teistega. Peateemad - kuritegevus ja mis selle vastu ette võtta. Radikaalsemad pooldavad erakorralist seisukorda, mõõdukamad teatavaid seaduseparandusi, mis annaksivad politseile enam õigusi ja garanteeriksivad tunnistajatele ja kannatanutele anonüümsuse - puutumatuse. Vandeselts kasvab ---

Kirjutasin K.-le kirja, kus arutan ms. ka seda, et intellektuaalid ei kuulu ühegi rahvuse hulka, vaid oleme ise üks mööda ilma laiali pillatud väike rahvas. ---

14. IX 1993

Täna RK-s esines säravalt Truuväli, tõestades, et politseiseadus ja muidugi temale toetuw Walitsuse määrus, mis andis kaitsepolitseile õiguse erivahendeid kasutada, on põhiseaduse wastased ja tähendavad tegelikult põhiseaduse peatamist, olgugi ajutiselt, mida RK-l pole õigust teha. Hääletati, kus E.T. ettepanek ei läinud läbi (34: 36). E.T. esinemine jättis mulle sügava mulje.---

R.-l oli huvitavat infi. Kommisjon [riigikaitsekomisjon] ei avanud kõiki Pullapää loo tagamaid. Mulle oli kõige üllatavam, et jäägritel on peaaegu oma luure. Nad teavad muidugi RK-s ja riigikaitsekommisjonis räägitut, ent ka walitsuse istungil arutatut. Keegi peab seal olema, kes neid informeerib. ---

Eile oli RK ees prohvet Priskilla, kellele Jumal oli dikteerind laulu jäägrite ülistuseks, andis mullegi ühe exemplari sellest pihku. Mõtlen Haljand Udami artiklile EE-s prohvetlusest. Ta võiks Priskilla laulu lugeda, enne kui sihukesi asju tõsiselt võtab. ---

15. IX 1993

--- Meenub, et Mosin oli luband, et ta tuleb veel tugevasti poliitikasse. Huvitav, mis sildi all, kellega koos?

Harri Henn olla öelnud, et nad võivad panna autodele lennukikahurid ja vaatame siis, kas Eesti Kaitsevägi nende vastu saab. ---

17. IX 1993

Olen Uppsalas, Sunnersta Herregårdis, ent üsna haigena. Kõva külmetus, nohu, kurguvalu, köha.---

Läksin kolmapäev hommiku Tartu, tehes lihtsalt poppi külmast RK-st, saadikute majast & Kunglast. Saadikute majas oli nii külm, et käed jäid kohmetuks ja ei saand kirjutada. Tulemus on nüüd käes.---

Rahva Hääl kirjutab, et spetsialistide (Eesti Sotsiaalmajandusliku Analüüsi Instituut) arvates on majanduse stabiliseerumine Eestis ajutine: elukalliduse tõus aeglustus elanikkonna ostujõu languse tõttu, tööstuskaupu & teenuseid tarbivad eestlased minimaalselt...

Olen märgand, et osa poode, kus oli tööstuskaupu, on kadund või asendund toidupoodidega... Oleme langend tagasi 50ndatesse aasstatesse teatud mõttes...---

20. IX 1993

Täna hakati kütma. Keskpäeval läksivad ka Toompää radiaatorid soojaks ja õhtuks said leigex ka Kungla omad. Vahepeal jõudsin küll osta Stockmannist elektriradika, mis küttis toa mõnusasti soojaks, nii et söandasin duši allgi käia ja pead pesta. Olin päris tükk aega pesemata. RK-s ei juhtund õieti midagi. Oli tühine vaba mikrofon. Ignar ütles, et ta ei käi enam KF koosolekutel. Mina weel mingil määral käin. Seal aga on vähe inimesi ja vähe häid mõtteid. Käib poliitiline mäng, mida mängitaxe kahjux liiga tihti koos Toomepuuga.---

21. IX 1993

RK-s on oodata tõsist purelemist Iisraelist relvade ostu lepingu üle. Leping on kahtlane ja selles pole kindlaid garantiisid, et Eesti kõik relvasaadetised ikka kätte saab. Raha, mille eest esimene sissemaks tehti, ei saa olla pärit eelarvest. Kust siis? Kas aga on mõtet lepingut tühistada? Raske uskuda. ---

Sain teada, mis tähendab RK liikme pension. 57. aastasex saades hakkad saama 2/3 palgast (praegu ca 2000 kr), kui oled old parlamendis min. 2 aastat. Kiusatus olex see aeg ära istuda, aga tunnen, et hästi ei suuda.---

23. IX 1993

--- Eile jõudsin KF koosolekulle siis kui see oli lõppemas. Pole nii kaugele läind kui Ignar ja Ants-Enno. Ignar pole formaalselt oma sidemeid KF-ga katkestand, kuid ei käi enam... Eile istungil oligi väike konfrontatsioon. Ardo Ojasalu oli teind paberi, milles pandi ette, et seoses olukorraga Venemaal jätaxime nädala päevakorrast välja Iisraeli relvaostu arutamise. Isamaa hääletas muidugi rõõmuga selle poolt, „opositsioon“ vastu. Mina kirjutasin A.O. paberile ka alla ja sain rängalt hurjutada - üksi suurema osa K.F. vastu. Nagu ikka, tundsin siis, kui konfrontatsioon oli, et teisel poolel on õigus. Hääletusel jäin kompromisssina ise erapooletux, mis on ehk veidi veider käitumine. Mõte sellest loost ei annud rahu ööni ja ööselgi tuli ta unes tagasi. Olen lootusetult sobimatu võitlema ja vaidlema. Üks asi on küll kindel: oleksid teised KF omad ka erapooletult hääletand, oleks partei punkte kogund. ---

28. IX 1993

--- Õhtupoole olime paari inimesega koos „Lossiklubis“. Ei rääkind palju, küll seda, miks on RK-s väsimuse märke tunda. Oma arvamused esitasid Ivar Raig ja Ülo Vooglaid. Leiti, et mõlemad - nii valitsus kui RK on oma võimalused ammendanud. Valitsuse teeb laisax see, et ta ei kuku ja opositsioon on kaunis saamatu. RK on osalt lihtsalt väsind, osalt on kurnatud vastasseisust.

Õhtul oli „Vabas Parlamentaarses Ühenduses“ kohtumine Nugisega. Ta kosis ilmselt meie toetust 14. okt. RK esimehe ja ta asetäitjate valimisteks. Väitis, et võiks võimalikke ja vajalikke muudatusi valitsuses teha, kui tal olex taga 51 hääle asemel ca 70. Ütles, et praegu ei näe ta selget alternatiivi Laarile, küll aga tuleks asendada ministreid. Ütles aga, et võiks ka ise valitsust juhtima hakata. Ehk oli see peamine. Väitis, et veel kevadel arvas ta, et Wähi wõi Sawisaar wõiksiwad Laari asemelle tulla, nüüd on ta aga mõlemates pettund. ---

Isamaalased pidid tõemeeli vaagima Laari valitsuse kukkumise võimalust ja uusi valimisi isegi. On võimalik, et seda isegi tahetks ja on võimalus, et lisaeelarve ei lähe läbi ja Iisraeli relvaostust tuleb rängem skandaal kui esialgu arvatud. Niisiis on asi päris huvitav praegu.

Nugise põhisüüdistus Laarile oli, et tal pole julgust viia läbi erastamine ja maareform. Ollakse juba kõvasti hiljaks jäänd. Ka julgeoleku asjades pole miskit tehtud. Parekist leidis ta, et see ei saa üldse hakkama. ERSP väljavahetamist pidas ta aga keeruliseks. ERSP lahkumine võiks viia suure kriisini ja tuua päevavalgele musti asju. Valitsuse vahetamist jms. peax tema meelest arutama RK juhatus, s.o. peamiselt tema. Minu mulje on, et taon väga ambitsioonikas, ent ka väga osav ja kaval. Ta rõhutas korduvalt oma iseseisvust ja distantseerus Isamaast.

29. IX 1993

Rahutu päev RK-s. KF istus koos, arutati pikalt-laialt asespiikeri kandidaati. E.S. jt. arvavad, et Koonderakond ja Maaliit on tema taga. Krista, mina, Olli ja Kalev olid erapooletud, kui hääletati, kas toetada E.S. kandidatuuri . Väliselt oli kõik normaalne. Palju arutati Ants-Enno küsimust, üllatavalt aga E.S. leebel pealekäimisel ei otsustatud midagi: E.S. arvas, et ei tuleks kedagi fract-st välja heita. Nii käik jäigi, aga minul ja Ollil oli ühesugune ängistav tunne. Oleme ju salaseltslased ja vaikisime sellest, mis räägiti eelmine õhtu Nugise seltskonnas. Olav A. oli öeld Ollile, et kui ta läheb uude fraktsiooni, on see tema, Olavi, meelest selge reetmine... Ahistus. ---

Mõtlesin täna, et püüan otsustada keerulistes asjades intuitsiooni järgi. On intuitsioon, et intuitsioon on õige.

RK õhtupoolsel istungil oli „tööd“ vaevalt pooleteiseks tunniks. Siis pidas Vaba Parlamentaarne Ühendus oma koosoleku. Arutasime ka RK asejuhataja küsimust ja jõudsime enamvähem järeldusele, et tuleme wälja oma kandidaadiga. Võimalik, et see on Ignar. Meiega liituvad vist Raudla, Krigul, ehk ka Mereste. Huvitav on, et osa ERSP-lasi (Raidal, Uustalo) ei kawatse toetada Kelamit, vaid esitavad oma kandidaadi. Toomepuu oli teind ettepaneku Valve Kirsipuule, et kandideerigu.

Võiks ka Kalev Kuke enda juurde kutsuda, kuid tema parempoolsed vaated ei sobi Nestorile-Ojasalule. Ehk leiab siingi lahenduse.

VPÜ teeb pressikonverentsi vist 12. okt. Siis tuleme ilmselt päevavalgele. Asjade loogika viib vist ikka lähemale uue fraktsiooni sünnile.

I. rääkis Korea-reisist, peamiselt sellest, kuidas seal käitusid --- Tema muljed meie VIPidest olid masendavad. Mehed läksid Koreasse sealse valitsuse külalistena - nende sõidu maksid kinni korealased. Velliste oli Tai saadikult välja pressind kutse Taissse, öeldes, et ta sõidab Koreasse, mis on lähedal. Tai saadik küsind, kas meil ikka teatakse, kus Tai asub. Koreasse mindi täiesti ettevalmistamatult, mingeid pabereid valmis ei tehtud, mingeid leppeid ei sõlmitud. Tegu oli puhtalt tutvumisvisiidiga. Leedulastel aga olla old kõik ette valmistatud ning nemad sõlminud ka lepinguid. Meie VIPid aina joonud ja veetnud lõbusalt aega. ---

3. X 1993

--- Kõike varjutavad Venemaa sündmused. Vahepeal tundus, et tegu on kodusõjaga, nüüd, kell 23 aga paistab, et asi piirdub mässukatsega ning on loota, et see nurjub. Vahepeal jäi Jeltsini & Co tegevusest kehv mulje, aga nüüd tundub, et ta (?) on olukorda enda käe alla saamas. ---

12. X 1993

Taas keset poliitilisi mängusid. Ignar rääkis, et Lorents oli talle öeld: Isamaa kaotab valimistel ja võitjad kavatsevad kohalike volikogude kaudu olukorda niivõrd destabiliseerida, et on vaja uusi valimisi. Valitsusse aga teeb (enne või pärast?) Vähi, siseministrix Savisaar, kaitseministrix Toomepuu. See on juba liig!

Saalis oli elektroonika rikkis ja hääletada ei saand. Oli valitsuse infotund, kus ma aga ei old oluliselt. Arutasime VPÜ inimestega mitmesuguseid asju. Õhtupoole oli presidendi juures koosistumine, Meri, Fjuk, Raude, Einseln, Ojasalu, Kaplinski. Meri ja Einseln rääkisid, et NATO uks on meile paokil ja seda võimalust tuleb maksimaalselt kasutada. Sellex aga peab Eesti olema tõsiselt võetav. Pullapää jms. seda ei soodusta. Ka Elleri jt. uusmetsavendluse doktriin.

L.M. arvates on Eestil aega ca 8 nädalat enne kui Venemaa poolt võib uusi sekkumisi oodata. Seda aega tuleb maksimaalselt kasutada. Rääkisime meiegi Ignariga, mida olime kuulnud Vähi kavadest ja opositsiooni plaanidest destabiliseerida olukorda Eestis. Ignar leidis ka, et „Elu Pildi“ ajakirjanikkude poolt nüüd päevavalgele toodud lugu Kuperjanovi pataljoni ohvitseride vene-vastasusest võib ärritada Narva venelasi ja seal olukorda destabiliseerida. Ms. oli ka Lippmaa öeld, et kui Savisaar saab valitsusse, siis tema ei tee sellega tegemist. Savisaar võivat viia Eesti SRÜsse. Ignari meelest ei või E.S. ka siseminister olla, sest siis tekiks konflikt Kaitseliiduga, mis on moodustatud tema vastu... Ka L.M.-le ei meeldix see variant, ta arvab, et E.S.-l on bonapartistlikud kalduvused, kuigi ta on old talle lojaalne ka pärast tema lahkumist. ---

Taanlaste juures oli mõnus, vestlesime välisministriga ja saadikuga ning veel kellegi noore mehega ministeeriumist. Olin koos Semjonoviga, kes tundis end selgelt hästi. Teda on meie pressis äsja rünnatud. „Dekolonisaatorid“ pahandasiwad, miks talle anti kodankondsus teenete eest, teised heitsid talle ette, et miks ta teatas, et 3. okt. jääb siinne vene kogukond neutraalseks - midagi, mille pääle oli vihane Rostropovitš. Aga ikkagi on A.S. mulle lähemal kui näitex Jüri Estam, kellega ma pole siin koos eland, vaield, naisi vaadand jne. ---

Savisaarega sain kokku täna hommikul. Tema põhimure oli, kas ma toetan teda neljapäevastel spiikeri valimistel. Ma ütlesin, et ei tea. Ta pidas oluliseks, et see on enne 17. skp. valimisi. Kui tema kaotab, kaotavad keskjõud paar protsenti häältest. Ta väitis, et ei kujutand ette, et VPÜ võib muutuda fraktsiooniks ja heitis meile ette, et lõhestame opositsiooni, aga mitte koalitsiooni. Ma püüdsin väita vastupidist, aga eriti edukalt mul ei läind. Ta väitis, et Mäntsälä mässu niiditõmbaja old Kama ja „Isamaa“ on ringkäendusega seotud korruptiivne seltskond, kellega on ohtlik end siduda. Ütlesin, et ma ei usu kuradit, mille peale see seletus oli. Sinna juurde veel see tema kibe tiraad „Isamaa“ kohta. Ma jäin oma arvamuse juurde, et meie rühm ka fraktsioonix muutudes ei tee head. --- VPÜ otsustanud välja minna Ignari kandidatuuriga. Kuningriiklased toetavat aga Savisaart, sest tema muretsend nendele kesklinna ruumid. Vaat kuidas tehakse Eesti poliitikat! Päeval nägin koridoris Raigi, kes ütles, et kui meie teeme fraktsiooni, teeb ka tema, tal olevat peale EMKE omade veel mõned Maaliidu inimesed sinna kaasa wõtta. Nii on RK jõudude jaotus täiesti muutumas. Ahah, ka „Isamaast“ tulevat mõned temaga. Niisiis ei ole E.S.-l õigus: me kärbime väga kõvasti ka isamaalaste tiibu. ---

13. X 1993

Väga raske päev oli. KF koosolekule ei tuld Wähi - erakond polevat soovitand, ehk oli tal aimu, et KF-s on asjad halvasti. Olid ehk ka. Arutati võimalikku tulewast walitsust, kus enamus leidis, et 1) on uut w. waja 2) oleks hea, kui olex Isamaa + KF + Koonderakond. Mina leidsin, et opositsioon ei ole koalitsioonist parem... Siis tuli RK juhataja valimise küsimus, mis viis ränkade süüdistuste ja klaarimisteni. Siiski ei mindud üle piiri, ehkki Ignarit süüdistati peaaegu selles, et ta on ostetud. Ignar, mina ja Olli, wähem Mati jäid endale kindlax.

Meid süüdistati, et lõhume KF, eerakonna ja anname surmahoobi kogu centristlikule poliitikale, kui E.S. läbi kukub. Edgar, Rein V. jt. arvasid, et minu kolmanda tee ideed on hullud ja saan sest aru, kui on hilja. Ignar igatahes jääb esialgu asesp. kandidaadiks ja VPÜ arutas pikalt, kuidas talle hääli saada. VPÜga olid koos Vitsur, Merle Krigul ja vist tuleb ka Raudla. Saime esimese võidu - riigikaitse-eelnõude algatamise eelnõu läx Isamaa soovide vastu (KF toetusel!) läbi. Väike jõudemonstratsioon!

14. X 1993

Õhtu. Olen hotell Hesperias [Helsinkis]. Päev on olnud kirju. Hommikul valisime Ülo Nugise 82 häälega tagasi. KF-s oli põnev pooltund enne aseesimeeste valimist, kus dissidente ähvardati peaaegu. Ignar oli igax juhux valmis kirjutand Kfst väljaastumise avalduse. Seda ei läind aga vaja. Mati pidas ägeda kõne, kus ta ütles, et hääletab seekord Edgari poolt, aga et kui surve avaldamine jätkub, on see viimane kord ja ta lahkub fraktsioonist. Andra teatas, et tuleva nädal valib KF uue juhatuse, kuna on ju valimiste aeg. Valimised ise läksid: Tunne K. 42 häält, Edgar S. 29 h., Ignar F. 20 h. Meie poisid leidsid, et läks pareminigi, kui arvatud. Isamaa (Hallaste) oli luband meile ca 5 häält, nad lõivad siis aga põnnama ja Hallastele tuli pähe, et äkki on Ignari esitamine Edgari salanõu, et tõmmata Isamaa hääli Tunnelt ära, opositsionäärid olexiwad hääletand aga ikka Edgari poolt... Selline on siis mõlema poole paranoia. Ignarit ju süüdistati, et Isamaa on ta ära ost. Aga kolmas tee on endast märku and jna asume tegutsema. Üks esimesi asju on valitsuse kapremont. Ei poolda enam päriselt Vähi varianti, mis ka tundub liiga opositsioonilisena. Ehk olex parem Luige või Nugise valitsus... ---

19. X 1993

--- 17.30 oli lossiklubi, kus Rein T[aagepera] esistas oma arusaama valitsuse kestvusest ja maailmast (ning Eestist) 20 a pärast. Rõhutas demograafilise plahvatuse mõju ja vajadust eestlasi assimileerimise teel juurde saada. Elegantsemalt ja asjatundlikumalt seda, millest minagi olen kirjutand. Et parem elada koos venelaste kui aserite ja usbekkidega, kes tulevad ka Põhja-Venemaale.

Kell 8 olime veel koos VPÜga. „Mõõdukad“ on valind uue juhatuse - Jullinen & Nestor. Selleski nähaxe meie mõju. Rein T. esitas oma arvamusi ja üldiselt avaldas toetust ja andist leebelt nõu. Otsustasime tulla põranda alt välja ja asuda tegelema oma poliitilise platvormiga. Selleks olen mina mõned küsimused kirjutand. Asjast on huvitet Vooglaid, see hirmutab mind veidi; mäletan tema tohutuid skeeme ja ülirealistlikku filosoofiat...

KF-s oli leplik meeleolu - tahetaxe teha hartat ja valida uut juhatust. Ka miknule öeldi, et võixin sellega tegelda koos Reinu (ja Andra?)ga.---

Istusime õhtul veel koos. Ülo Vooglaid on ka meie hulka tulnud, vist päris kindlalt. Neljapäeval ilmub VPÜ asutamise avaldus. Oletatavasti umbes 14 allkirjaga. ---

20. X 1993

--- Täna teeme edasi VPÜd. Kui kõik hästi läheb, on homme kell 1 pressikonverents. On aga ka üks tõrge: Merle Krigul lõi põnnama, et tema on ikka rahvuslane ja kuidas ta on ühes kambas venelaste sõbra Ardo Ojasaluga... Olli ja Ignar püüdsivad teda rahustada, näis, kas see õnnestub.

Hommikul oli KF koosolek, siis Nugise kokku kutsutud nõupidamine („vanematekogu“), millel oli fraktsioonide juhte ja muid huwilisi. Nugise põhiteemad olid RK prestiizhi tõstmine, presidendi ülekäteminek ja valitsuse ümberkorraldamine. Ta olla kuuld, et Meri peab Kadriorus juba kõnelusi peaministrikandidaatidega, mis olla skandaalne. Et RK peab siin midagi ette võtma, kui president võtab ühes asjas teise järel initsiatiivi... Valitsuse vahetamisest juttu ei old, rohkem oli muud heietamist. Lorents lõi Nugisele külge, Savisaar ründas koalitsiooni ja „kolmandat jõudu“, kelle kohta ta ütels, et öeldavat „presidendi tee“. See oli üks tema pisiriukaid. Nugis, nagu selgub, ei saa Meriga sugugi läbi. See kumas Ü.N. paljudest ütlemistest ka ja mina osutasin oma jutus sellele, et Meri pole niipalju mängur kui tema sammud on ajendud meeleheitest. Aga Nugis tegutseb otsustavalt. Nii et Kadriorus ja Toompeal tegeldaxe juba uue valitsuse kokkupanemisega. Ü.N. leidis, et valitsusevahetus peab minema elegantselt, riigi stabiilsusst ohustamata...

21. X 1993

--- TV ja raadio räägivad juba lähenevast valitsuskriisist. Isamaa mehed Hallaste & Kranich olevat astund tagasi „Liviko“ haldusnõukogust. Koalitsioon olevat avaldand umbusaldust Sildmäele. Liberaalid moodustavat oma fraktsiooni. Isamaas olevat lõhe, ühel pool Laar, Pruuli, Sildmäe, teisel pool Kama, Kranich, Hallaste... Mõned neist juttudest liiguvad alles Toompeal, mõned juba Kuku raadioski. Midagi juhtub kõige lähemal ajal. Eks siis ilmuvad välja ka ülejooksikud ja uue võimu ees pugejad. Meie vist ujume veidi vastu voolu. Ei taha Savisaare või Vähi valitsust, veel vähem uusi valimisi. Raadio kuulutas juba VPÜ pressika välja.

Vantaal. Kuulasin läbi ragina kella 12 uudiseid. Loeti ette VPÜ avaldus ja Ignar & Ardo andsid intervjuud. Allakirjutanute hulgas oli ka Merle! Olen mõeld, et vene jm. küsimusi võiksime rahulikult & avameelselt arutada just VPÜs, lähtudes sellest, et meie põhisiht on stabiilsus, põhiseadusliku korra püsimine.

Eile näitas Ignar mulle Edg. Savisaare allkirjaga kirja, kus lubati kokku kutsuda Rahvarinde saadikukandidaatide täiskogu ja arutada tema sobivust Riigikogu liikmena RR-i esindama. Ignari comment oli, et E.S. käitub nagu diktaator ka seal, kus tal võimu ei ole. Terve RR täiskogu on loodud, et tõrksatele rahvaesindajatele survet avaldada, see surve aga saavutab siingi vastupidise efekti. Veel üks lapsikus. Usun, et kui Ignarile tõesti avaldatakse survet, et ta lahkuks, peatame mina ja mõned teised oma tegevuse KF-s. Ja E.S. kaotab sellega hoopis rohkem kui võidab pressinguga.---

25. X 1993

--- Tallinnas on valitsuskriis süvenemas, paistab, et Isamaa on segaduses ja tema liidrid teevad vastukäivaid avaldusi. RK-s on mingi loidus ja minnalaskmine. Paljud, ehk isegi enamus ei võta tegelikult tööst enam osa. Täna tuli tunne, et ehk on RK-gu aeg lüäbi ja oleks vaja uusi inimesi, uut kogu. Aga seda ei annaks ka mitte walimised...

27. X 1993

--- Pinevus Toompeal on veidi järele annud. Ardo Ojasalu rääkis, et tema andmetel on Laar ohjad jälle enda kätte saanud. Laar hoidvat kokku mõõdukatega, eriti Marjuga, tema wastu olewat nüüd aga parempoolsemad isamaalased. Lohusalus kritiseerind Nutt valitsust liigse sotsialismikallaku pärast, nõudes enam-wähäm töötutele abirahade maksmise lõpetamist jms. Samasse kilda kuulub ilmselt ka Kannik. Mulle pole aga selge, mis vahekorras Laariga on Kranich & Hallaste. Kranich oli eelarve- ja maksukomisjonis käitund ülbelt ja old valitsuse eelnõu vastu. Maksumaksjate klubi poolt kostnud hääli, et kui Laar tahab lahti lasta Sildmäe, kirjutagu parem kohe ise lahkumisavaldus. Siim Kallas olevat käind Kadriorus presidendi juures ja soowitand pääministrix Sildmäed! Wähi oli näägutand Wooglaidu. Lorents kui ka Wooglaid olid tema peale üsna kurjad. Paistab, et praegusele ajale ongi iseloomulikud solvumised ja vimmad nii koalitsioonis kui „opositsioonis“. Aap Neljas ja Kranich rääkisid, et loowad liberaalide fraktsiooni, A.N. tundis huvi meie VPÜ vastu ja soovis kuulama tulla.

Õhtul olime Nestori Eiki pool Laias tänavas, kus igaüx esitas oma nägemuse walitsuskriisist. Üllatavalt palju oli kokkulangevusi. paljusid (Valve K., Merle K., Kuno R.) ei old kohal, aga üldine arusaam oli, et uued walimised ei lahenda midagi, et head alternatiivi praegusele peaministrile ei ole ja et võiksime teda vajaduse korral toetada, kui ta ise teeb midagi tõhusat walitsuse uuendamiseks ja selle prestiizhi taastamisex. Miinimum oli vist 3 ministri (Parek, Rummo, Üürike) masimum suurema osa walitsuse wäljawahetamine. Otsustasime Laariga kokku saada, mis eile küll ei õnnestund, huwi sealtpoolt aga oli.

Niisiis olen sattund Sawisaare toetajast hetkel Laari toetajaks. Aga hiina moodi mõeldes pole midagi imelikku selles, kui wahel toetada yini, wahel yangi. Peamotiiv meie noortel sotsidest sõpradel oli see, et Laar on kõige vasakpoolsem isamaalastest ja annab sotsidele wõimalused ühiskonnakorraldusega tegelda. Kõik alternatiivid (Wähi, Nugis...?) oleksiwad parempoolsemad ja ohtlikul määral. Ultraparempoolsus praegu tähendaks endiste kommunistide wõitu mõne aasta pärast, Leedu-Poola warianti). Praegu aga on finantsasjad korras, sotsiaalhoolekanne aga ka olemas kõigile hädadele vaatamata. ---

Käisin USA saatkonnas Elo-Kai juures. Ta tundis huvi meie olukorra vastu, mida seletasin. Ka tema meelest pole Vellistega asjad korras. Vminis pole õiget peremeest, minister reisib ja ei juhi õieti asju. Niisiis ei ole seal asjad sugugi korras. ---

Tulin tagasi, selgus, et tuleb minna Laariga kohtuma. Olime seal mitmekesi: Ignar, Kuno, Ardo, Valve & mina. Laar vist oskab rääkida seda, mida temalt oodatakse ja ütlesime meiegi talle ju enam-vähem seda, mis tema ootas. Et me aitame teda , kui ta ise ennast aitab. Tema ütles, et asjad on halvad ja et ta on mitu korda mõelnud äraminekule. Ehk retoorika... Vajadusega valitsust remontida oli ta nõus - ilmselt tuleks vahetada Üürike, Parek, Velliste... Ta arvas, et Vmks võiks saada Kelam. Ignarile see ei meeldinud, ta oli pettund. Muidu oli ML sõbralik-südamlik. Tunnistas veel sedagi, et aega on vähe. Mida ütlesime meiegi. Ta teatas kategooriliselt, et ei soovi ministriteks enam väliseestlasi. „Poliitilisi“ ministreid ta kaitses, sest häda olevat, kui spetsialistidest ministrid sekkuvad poliitikasse.

Tänas väga ja ka ette märkuste eest selle kohta, kuda ta paremini esineda jms. wõix.

Seletasin oma toetust sellega, et on kõigele vaatamata suudetud hoida keskteed ultraparempoolsuse ja populismi vahel. On finantsasjad korras, aga ka sotsiaalhoolekannet ehitatakse.

Päeval sain pikemalt rääkida Kranichiga, kes süüdistas Laari selgelt otsustusvõimetuses, mistõttu ta on liialt kuuland Maksumaksjate klubi inimesi, kes söödavad talle kavalalt oma ideid, mis pikas perspektiivis tulewad kasux neile, mitte Eestile. Kranich suhtus Laari kui murtud numbrisse ja tõlgendas Isamaa juhatuse valimisi nii, et Kannik & Co jätkavad kulisside taga; nad ei ole mitte löödud. Savisaaresse ei suhtund H.K. mitte 100% tõrjuvalt. --- Istusin üleeila koos lauas Lorentsi ja Vooglaiuga. Mõlemad kirusid päris hullusti Vähit, mina võrdlesin Savisaarega. ---

Muljed kohtumisest ML-ga on kaksipidised. Ühelt poolt paratamatult reetja tunne, teiselt poolt hea meel, et niisugune kontakt jälle loodud. Paraku nõrgendab see ilmselt veelgi kontakti KF-ga. Nokk kinni, saba lahti... Teisalt on aga mulje, et ML ei ole veel olukorra tõsidusest päriselt aru saanud ega valmis radikaalsemaks kursimuutuseks. Arvestamine peaaegu koolnud ERSP-ga, idee asendada Velliste Kelamiga jms. näitavad seda. ---

31. X 1993

--- Meie press arutab hoolega edasi valitsuskriisi, lahendust aga ei paista. Pangaskandaalid paisuvad. Ei saa ikka aru, kes on kelle taga. Kranichi & Co jutt teatud majandusringkondadest, keda Laar liialt kuulab, on kahtlane. Küsimuses võib olla see, et Laar ja Kranich on seotud eri maj-ringkondadega.

Mulle ei meeldi Eestis setode ümber käiv agitatsioon, eriti aga kuskil kostnud lubadus taastada Petserimaa. Kui nii, olgu ta siis vähemasti Setumaa. P-maa nimetus mõjuks Venemaale provokatiivselt.

Ka Gamsahhurdia emissaride liikumine ja propagandistlikud avaldused siin ei meeldi mulle. Peaksime Kaukaasia tülidest end eemal hoidma. Mälli jt. katsed sõlmida tihedaid sidemeid Tšetšeeniaga on kahtlased ja on hea, et valitsus sellega kaasa pole läind. Gamsahhurdia tundub mulle olevat Tšetšeenia ja „Mägirahvuste konföderatsiooni“ käsilane ja igal juhul ei tegutse ta praegu Gruusia huvides. ---

5. XI 1993

Olen tuttavas „Maison Rouge'is“ [Strasbourgis]. --- vürstlik õhtusöök, kus mitmeid mulle juba tuttavaid inimesi: Ch. Salmon, tema kaasa Annabel, fotograaf, Assia Djebar, Fethi Benslama, Mohammed Dib... Istusin Annabeli ja iraanlanna vahel, kes rääkis oma maast ja rahvast. On Pariisis õppind arheoloogiat, ei saa aga sellega tegelda, kuna on seotud vastupanuliikumisega. Oli pisarateni liigutatud, kui ma nimetasin hukatud luuletajat Soltanpuri...---

Kultuur on muutund sündmusteks - me ootame sündmusi, midagi, mis mahub ja sobib ajalehtede kultuurilehekülgedele. Ent kultuur ei koosne sündmustest... Seegi on prostitutsioon. Või isegi simoonia - sakramentide müümine.

Kultuur peaks looma endale kloostrid, kus saaks rahus olla, segamatult ja teisi segamata. Ja olex vaja ka abstinentsi - loobumist prostitutsioonist.

 

6. XI 1993

--- Lõunalauas arutas väike initsiatiivgrupp (0len sinna haaratud), mis saab „Maailma kirjanikkude parlamendist“. Oli pehmem lähenemine (Edouard Glissant, Jacques Derrida), kes leidsid, et ei peax esitama kohe programmi, vaid mingi tekst (Serment ~ vanne), millega teised siis ühineda saaxiwad. Kell 14 oli istumine, mind oli taas laua taha pand saali ees (paneel), kus ideed arendati. Olid Derrida, Jean-Luc Nancy, türklane Gürsel, Antonín Liehm, kaks jugoslaavlast... Mina püüdsin seletada, mis strateegiad on võimul, et panna neid, kel on midagi öelda, ütlema seda, mida teised (rahamehed, „rahvas“, võimud...) tahavad. [või keelata midagi ütlemast] Võrdlesin kirjandust armastusega, mida vägisi saab kirjanikku (naist) vägistades, vaikima sundides või siis makstes. Kirjanikust tehakse kas laip, tumm või prostituut. Selle vastu peaks meil olema vastustrateegiad. Võeti hästi vastu.

Pärast rääkisid Juan Goytisolo & Susan Sontag oma Sarajevo-muljetest. See oli absoluutselt masendav. Linna langevad mürsud, snaiperid tapavad sihikindlalt naisi-lapsi. Linnas pole tihti vett-elektrit. ÜRO osaleb linna piiramises, inimesi ei lasta sisse ega välja, kirjad ja osa toiduaineid konfiskeeritakse... Sarajevo on internatsionaalne linn; elanikud waldawalt segavver, st. pole tähtsust, kes muslim, kes kroaat, kes serblane: enamus perekondi on „segaabielud“. Susan S. ütles, et sarajevolastele luges etnos & religioon samawähe kui juuksevärv... Kostsid rängad süüdistused Prantsuse & Inglise walitsustele, et nemad on suured süüdlased selles genotsiidis. Eriti hästi rääkis Goytisolo, meenutades üht prantsuse humoristi, kes oli rehkendand, et XIX saj hukkus sõdades 10% tsiviilelanikkonda, 90% sõdureid, I Ilmasõjas 25%-75%, II Ilmasõjas 50-50. Tulevikus on ohutum olla sõdur, nagu nüüd ÜRO argpükslik käitumine tõestab. Pigem surgu tuhandeid naisi-lapsi kui üksainus elukutseline sõjamees! See on vastikult absurdne. Sain tuttavaks Goytisologa, kes on väga tore inimene. Meeldiv on ka Susan Sontag...

Õhtul istusime õhtulauas nagu eilegi. Võluv on olla lauas, kus on musti, kaugidalasi, araablasi, iraanlane, eestlane, tshehh ja teisi. Nimetasin täna mõistet „La République Internationale des Lettres“, mille parlamendix meie parlament wõix olla. Sellise vabariigi kodanikuna tunnen end vägagi siin.---

8. XI 1993

Carrefour on läbi. Täna hommiku kuulutataxe arwatawasti wälja ülemaailmline kirjanikkude parlament. ---

Väga palju kohtumisi igasugu inimestega. Siin Strasbourgis kogesin esimest korda, et on olemas tugev intellektuaalide kogukond, kellel on ja on ka teistele anda terviklik ja kindel (kuigi skepsisest läbi imbund) maailmanägemus. Kirik ei ole ainus institutsioon, kellel on universaalne tõde, see on olemas ka kogukonnal, kelle nimi wõix olla La République Internationale des Lettres.

Muidu õnnestus mul seekord rohkem, selgemini ja ehk ka edukamalt esineda kui varem Prantsusmaal. Kuigi vaimuinimeste hierarhia on siin väga selge: on tipud nagu Derrida, Bourdieu, Susan Sontag, kes suhtlevad rohkem omavahel ja kellele jahti peetakse. Nendega ma õieti rääkida ei saandki ja neil pole ilmselt huvi, aega ega energiat madalamat sorti inimestega rääkida. ---

Eile hommiku oli paneel, kus rääkisin jälle minagi. Alustasin Gilgameshist kui esimesest Lääne kirjanduse sangarist ja läksin tänapäevani üle don Quijote. Rääkisin kirjandusest tõeotsimise ja folklooriklisheede vahel. Journalismist kui folkloriseerumise näitest ja sellest, et tõelises kirjanduses on tõearmastus, pole tõehirmu. Sellest võeti peaaegu et kinnigi.

Pärast oli kinniste uste taga „parlamendi“ algatajate istung. Minu aimus läks täide: teatati, et meie hulka saabub Salman Rushdie ja saabuski. Teda saatsid Chr. Salmon ja ihukaitsjad, kes ei oldki eriti gorillalikud. Rushdies oli teatavat meelekibedust, kuigi ka palju ehtsat inglise (india?) huumorit. Tema jutu ja küsimustele antud vastuste peamine sisu oli see, et terrorism terroriseerib, hirmutab, paneb inimesed ja isegi valitsused käituma, nagu terroristid tahavad. Küsimus ei ole S.R. elus, vaid „Euroopa vaimus“, mida mullad tahavad tappa. Siis on küsimus Euroopa enda jaoks selles, et oma hirmust üle olla, üle saada. ---

Rääkisin veel Saksa teoloogi ja poliitiku Friedrich Schorlemmeriga, kes on Bonhoefferi austaja ja vasaksots Wittenbergist, kes 1989 miljonilisele rahvahulgale kõne pidas ja jaapanlase Chihiro Minatoga, kes oli natuke Jaapani rahvuslane. Ta arvas, et jaapanluse põhi - shinto on alles, kuigi läänemaine tehnika on tulnd ellu. Pigem on läänemaised inimesed jaapanistund - oma autode, raadiote ja faxidega. Ta uskus ka, et tulevikus Lääs hiinastub.

Veel tutvusi - Iraani vastupanuvõitleja H--- , kes mulle luulet luges, armastust avaldas ja mu taskurätiku märjaks nuttis. Claudio Magris - sümpaatne ja prantsuse prominentidest erinevalt sõbralik ja tähelepanelik.---

Mõtlesin sõidu ajal palju poliitikast: olen nii palju old asja sees, eet saan poliitikutest ka aru. Nemad teavad sageli tehtud otsuste kaugemaid mõjusid. See on üks peamisi põhjusi, mis teeb poliitika ebaeetiliseks. Poliitika ebaeetilisusel on aga omad kaugemad mõjud, mida peab ka arvestama, kuid seda ei tehta, võib juhtuda midagi väga halba.

Maailm on ikka ühtsem ja keerulisem ja ikka raskem on üldse otsusi teha. Vaja on aga otsusi sama palju kui vanasti. Siis sünnibki poliitikutes otsustusvõimetus & rahvas frustratsioon.

Strasbourgis arutatud asjus nagu Rushdie või Bosnia abistamine on vastakuti seesama poliitikute otsustusvõimetus ja asja keerulisus ühelt poolt, teiselt poolt kirjanikkude kitsalt eetiline hoiak. Kuidas neid kokku viia? Jäigal idealismil on suured ohud. Iraani shahhirezhiim äratas proteste ja vastuseisu - Homeinil lasti Pariisis räusata jne, tulemus on teada. Idealismi puudumine võib aga viia Müncheni taolise olukorrani. Ka eetikat ja õiglust ei tohi vist olla liiga palju! Kes on poliitik, kes valvab, et poliitikute ja eetikute vahel olex tasakaal?

12. XI 1993

--- Tallinnas oli kõige olulisem ehk see, et lahkusin Keskfraktsioonist. See oli neljapäeval, 11. novembril. Enne seda toimus rida sündmusi. Ignarit oli Põlvas toetatud ja tema lahkumine Keskerakonnast viivitus, aga sai siiski teoks, kui KF ja KE juhid Tallinnas ei suutnud vältida tema personaalküsimuse tõstatamist. Ants-Enno on lahkund, Ignar loodab ka ise varsti [fraktsioonist] lahkuda, tõmmates kaasa Olli ja Mati. Siis tuleks veel Kuno ja oleks miinimum fraktsiooni loomiseks käes. Küllap aga tulex veel inimesi.

Tundsin Tallinnas, et ei suuda enam KF koosolekutel käia ja ei läind kolmapäeval enam sinna. Teisipäeval oli VPÜ, kus peeti Olli sünnipäewa, aga arutati ka läbi mitu olulist asja, nii et lahkudes tundsin, et olen tõesti targemaks saanud. Nüüd siis oleks KF koosolekud old tõeline ajaraiskamine. Tunnen, et VPÜst aitab, siin on tõelist koos mõtlemist ja koostööd.

Kolmaba õhtupoole läks saalis huvitavaks. Arutati palgaseadusts, tekkis diskussioon palkade indekseerimise üle (seostamine inflatsiooninäitajaga), kus põrkusid parempoolsed (K.Kukk, Made, Marju) ja vasakpoolsed - ego, Ojasalu, Nestor. Hakkas koitma, et saan asjast aru. Siis tuli eelarveseadus, siis tulumaksuseadus. Tulin ära südaöö paiku, kui rahvast oli juba hõredalt ja oli vastu võetud mõned kummalised otsused nagu Eesti Panga eelarve liitmine Riigieelarvega jms. Ei tohi nii keerulisi seadusi arutada südaöösi ja poolpurjus peaga!

--- Minule oli wiimane piisk see, kui Lorents pistis mulle nina alla umbusaldusawalduse walitsusele, algul waid allkirjadega lehekülje; siis ta nõustus pöörama lehekülge: seal oli labasewõitu tekst, mis mulle meenutas hübriidi prohvet Taanieli raamatust ja ÜK(b)P ajaloo lühikursusest. Mind pahandab kõige enam see, et walitsust süüdistataxe rahvuslikus reetmises (merepiir, sidusalad) nagu omal ajal Sawisaart. See on rumal ja ohtlik ja wõib rõõmustada ainult Vene ultrasid.

Nii kirjutasingi 2 avaldust - KF juhatusele ja RK juhatusele. Andsin esimese Kristale, kes vajus näost ära ja oli selgelt löödud. Hiljem ta küll toibus. Oli avaldust refereerind KF pressikal. Enne kutsus Nugis kokku RK saadikud, eriti valitsuse kukutajad ja manitses neid veel kord asja üle mõtlema. Tema argumentatsioon oli veenev: eelnõu ei lähe läbi, see aga tähendab, et Laar saab usaldusavalduse ja võimalik ning vajalik valitsuse remont lükkub edasi. Aga ehk seda kukutajad tahavadki: ajada valitsus kitsikusse, nagu omal ajal aeti Savisaar, teha tal wõimatuks walitseda ja siis kukutada põhjalikult, ehk ka uutele walimistele minnes...

Sellega ma ei saa leppida.

15. XI 1993

--- Täna arutatakse umbusaldusavaldust valitsusele. Seda ma ei poolda, ei poolda ka valitsust. Vähemalt praeguses koosseisus. I. arvamus on ka, et P.-E. Rummo ei saa oma ametis hakkama.

15. XI 1993

Esimene päev sõltumatu RK saadikuna on läbi. Juhatus kinnitas mu lahkumise KF-st täna. Suur vabaduse ja kergenduse tunne, mida ei suuda eriti häirida Arvo Junti või Andra Veidemanni veidi demonstratiivsed teretused jms. Tunnen end jälle töövõimelisena ja loodan, et VPÜ toel saan seaduseelnõudestki paremini sotti kui ennemalt. Mitmete KF inimestega on suhted jäänd heaks. Olli arvas, et temalgi seisab ehk sama ees, mis minul...

Täna oli umbusaldushääletus Laarile, mis läks opositsioonile tunduvalt halvemini kui valitsusele. Umbusaldamise poolt hääletas vaid 21 RK liiget! Vastu oli vist 44, erapooletuid oli kümme, paljud ei hääletand. Mina võtsin sõna, avaldades umbusaldust rohkem "opositsioonile" kui valitsusele, hoiatasin aga tedagi, et wanawiisi jätkata ei saa. paistab, et mu kunagised ennustused hakkavad täide minema. On kujunemas räige opositsioon (Lorents, Junti, Savisaar, Toomepuu...), leebe opositsioon (Ignar, mina, tegelikult kogu VPÜ), rahvusradikaalne rühm (Tarto, Erm) ja mõned laveerivad rühmad nagu EMKE. See loob täiesti uue jõuvahekorra parlamendis ja Laar ning mõni teinegi koalitsiooni liider on vihjand võimalusele koalitsiooni laiendada; ses seoses on nimetatud ka VPÜ-d. Sinissaar ütles, et "Isamaa" peatselt tuleval suurkogul vms. tuleb ilmselt suurem valitsuse asjade sõelumine ja ilma remondita läbi ei saa. O.K. Ma loodan, et edaspidi väheneb veelgi rahvusradikaalide mõju, mis täna teeb muret Tartole ja teistele. Eesti Komitee vari hajub Toompealt ikka enam. ---

    1. 1993

      5 aastat tagasi võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon. Täna peeti selle mälestusex üx konverents, kuhu ma ei läind. Väljas olevat seal hästi rääkind. RK-s rahulik. Arvo Junti ei ütle peaaegu teregi, teistega saan wist normaalselt läbi. Kuulsin Eiki N.-lt, et tegelikult olevat eile “opositsioon” kavatsend umbusalduse avaldamise eelnõu tagasi võtta, Wähi kõneld veel hommikul, aga Toomepuu nõudnd, et mindaks aga edasi. Sawisaar aga teadnd, et hääletust ei tule ja sõitnd Soome, kus ta hääletuse ajal oligi. ---

      Oli VPÜ koosolek, kus seekord wäga asjalikult esines Enn Roose. Uue külalisena oli kohal Heikki Raudla, endine Wiljandi linnapää.

TV-st tuli Fellini “Teel” -- vapustav film Giulietta Masinaga. Pole ammu midagi nii mõjuvat vaadand. See film on vastus küsimusele “Mis on kristlus?” omal viisil.

    1. 1993

--- Eile seisis lossi ees habemega vanamees, käes plakat, plakatil, et ta oli metsavend ja ei saa pensioni vms, oleks end vangi and, oleks nüüd saand. Põldvere rääkis hiljem, et ta oli näind, kudas üks vene naine läind mehe juurde, öeld, et ei saa küll aru, mis plakatil on, aga näeb, et mees on viletsasti riides. Pistnd siis mehele midagi tasku, ilmselt paberisse keeratud jupi suitsuvorsti...

19. XI 1993

--- sattusin presidendi juurde. Juttu tuli minu ja Mati /Hindi/ eelseisvast kohtumisest Trofimowiga /Vene Föderatsiooni suursaadik/, aga paljust muustki. Rääkisin lühidalt sellest, mis oli toimund Strasbourgis. L.M. ei jäänd päris rahule sellega, mida refereerisin oma esinemisest "prostitutsiooni" kohta. Ka peab ta Venemaad maailmale suuremax ohux kui Iraani. Ma usun küll, et Venemaa on olnud õudsema ja võib selleks weel saada, Iraani fašismi turgutamine on aga ka ohtlik mäng. Pidin saama kaasa Listopadovilt saadud "(Азбука дипломатии"), aga unustasin selle kabinetti lauale. L.M. lubas mind Hiina kaasa wõtta ja tulewikus Hiina saadikux teha. Kas uskuda, ei tea ---

L.M. kohtub vist Jeltsiniga enne Vene valimisi. Nägin Gräzini kirja, kes oli olulist eeltööd teind (kohtumised Rjurikovi ja Stankevitšiga) ja leidis, et enne valimisi on Jeltsinikäed wabamad. Midagi on Moskvas rääkind ka Alar Olljum, sellest vestlusest aga esitas Tšurkin oma järeldused vist, mis r siin ümberlükkamisteni viisivad (Tartu rahu piir jms).

L.M.-l tuli veel väga temalik uid, et peaks saavutama Euroopas protestilaine selle vastu, et Zhirinovski partei Vene walimistel kandideerib ja ta arvas, et mina wõiksin mingi kirja Strasbourgi või Ant/onín/ Liehmile saata. Hommikul ei old ta aga mulle midagi saat ja vist leidsime mõlemad, et mõte oli veidi ekstravagantne. ---

Eile vaieldi RK-s riiklike pühade ja tähtpäevade üle, kus vana Eesti Komitee kaardivägi taas suu täis wõttis. Üldiselt on selliste asjade aeg läbi, aga mõne eelnõuga seoses tuleb neid taas esile.

Käisime Matiga Trofimovi juures --- Asja mõte oli ilmselt nende saadikute töötlemine, keda teatakse olevat vene-sõbralikumad wõi wähemalt vähem rahvuskesksed. Trofimov oli mures Eesti poole jäikuse pärast ja selle pärast, et nüüd ka opositsioon süüdistab rahvuslaste valitsust. reetmises: mida nad siis ise teevad ja saavad teha, kui wõimule tulewad? Sidusalade lepinguga venitamine olevat ka ebakonventsionaalne: kuna piiride muutmine on praegu välistatud, tuleks teha inimeste elu kergemaks seal, kus wõimalik. Üldiselt leidsime üsna ühise keele. Anti väga hästi süüa-juua. Kohal oli ka andrei Jakušev, saatk. sekretär ja Trofimovi suur papagoi, kes veel põeb kolimisstressi ega räägi sõnakestki. Veidi koomiline oli, et saatkond on ostnud Paldiski maantee lähedal eramaja ja selle remontind, remontides aga värvind vihmaveetorud potisinisex. ---

22. XI 1993

--- Helistas Veiderma Kadriorust ja teatas, et L.M. on mind lülitand delegatsiooni koosseisu, kellega ta soovix minna Kuwaiti, Jordaaniasse & ehk ka Türki. Olin nõus, kuigi mitte 100%lise entusiasmiga. Helistasin Taranditele. Indrec on mures selle riikliku visiidi pärast, mis pidawat ropult kallix minema. Ta lubas käia Kadriorus presidenti keelitamas, et see loobux erilennuki plaanist. Muidugi vaataxin rõõmuga Araabiat, aga kaks reisi Lähis-Itta on mullegi natuke palju. Ex näeb, mis saab. ---

RK-s pold midagi olulist. Valitseb Alatalu, kes esitas 8st arupärimisest 6, muidugi valdavalt ikka Iisraeli relvadest. Välisk. arutas Venemaale mõeldud texti, mis peax sealsete wäikerahwaste eest kostma. Text on sant ja ma ei usugi, et sest asja saax.

24. XI 1993

Eile polnd RKs midagi eriti huvitavat. Sain kodus (Kunglas) olla ja kirjutada, siis läksin VPÜ koosolekule, kus Vooglaid esitas oma suure skeemi: üheskoos pakkusime wälja Eesti ühiskonna 20 parameetrit, hinnates igaüht neist selle järgi, kas selles on olukord --, + või rahuldav; skaala oli 1 -- 10. Skeemist peax edasi saama maatrix, millega tuleb töötada. VPÜst läxin Tarandite poole --- Andrest ei old, see-eest oli Indrek, kes suuvärgilt ületab oma isa. Ta arvas, et wõix ehk hakata siseministrix, kuna üxki poliitik ei hakka, et karjääri ära ei rikux. ---

Uue fraktsiooni loomisest on wahel old juttu: Ignar tahax lahkuda KFst küll, aga tahax Olli & Mati kaasa wõtta. Mati oli täna Arvo J.-ga tülli läind ja lubas, et uuel aastal tuleb kaasa. Praegu on siis nagu võimalikud fraktsionäärid Mati, Ignar, Ants-Enno, Olli, Jaan, Heido W, Kuno, Ülo V. (?) Ehk tuleb lisagi. Palga ja pensioni asjus on RK-lased kohe walmis wõtma kaitsepositsiooni, kui keegi neid ohustab, nagu nüüd Ardo O. eelnõu. Naljakas oli Mart Nikluse idee ajalehes -- maxta keeleoskuse pealt lisatasu -- ta ju keeleõpetaja ise.

Kuweidi-Jordaania sõit on nüüd kindel.---

Krista /Kilvet/ rääkis, et ta on lastekaitseliidust saand andmeid, mis tõendavad, et laste hulgas on küllalt tõsist alatoitumust.---

26. XI 1993

--- Eile hommikul olin Waino Wäljase juures, kes pakkus teed & lõhewõileibasi ja rääkis visiitidest, riietusest ja maailmapoliitikast. --- Ta seletas, mis asi on riiklik visiit; muuseas sain teada, et igale delegatsiooni liikmele on siin oma programm tehtud -- hommikust õhtuni on aeg planeeritud. Ta pidas L.M. plaani Kuweiti minna wäga heax käigux. Oli ka minuga nõus, et Eesti peaks ütlema oma sõna ka maailma valupunktide kohta nagu Bosnia ja Kurdistan. Siis nähtax Eestit maailma rahvaste pere tõelise liikmena, mitte pisiriigina, kes oskab ainult Venemaaga nägelda. --- Osutub, et V.V.-l on maailmas wäga palju tuttavaid, kelle hulgas on ka näiteks praegune Mehhiko president, Venezuela president, Costa Rica (endine?) president Arias ja paljud teised. V.V. ütles, et tema teada viiaxe Eestist välja samapalju raha, kui saame välislaenudena. Nii olla old ka näitex Venezuelas... Vaene ja ebakindel riik, kust ressursid liiguvad rikkamatesse ja stabiilsematesse.. ---

Kell 12 kohtusime Laariga, kes küsis, kas Kuno Raude ei võix olla siseminister. Ignar pakkus Margus Leivot. I.F. esitas ka kriitika Laari ja üldse walitsuse pihta, leides, et aeg ümberkorraldustex on otsa saamas ja koalitsioon tulex laiali saata. Kohal olid ka Indrek Tarand ja Jaan Tross. Juttu oli Pullapää II skandaalist. J.T. oli nõus, et jäägritega oleks vaikselt lõpetatud, st. kompanii likvideeritud ja kired vaibund, nüüd aga on taas tolmu üles keerutud. Laar väitis, et ta suutis takistada tõelist rünnakut P-le. Leiti aga, et nüüd olex soodne hetk lasta lahti Lagle Parek. Laar ütles ms., et tema toolist kinni ei hoia, tants on tema ära tüüdand. Ta ütles ka, et on valmis võtma valitsusse ükskõik kust inimesi, ei soovi enam jälgida parteilisust. Selget sotti aga me ei saand. Kõige tõenäosem on, et Lagle lahkub, tema asemele tuleb Kaido Kama esialgu. ---

28. XI 1993

Olen istund põhiliselt kodus kaks päewa, walmistudes Lähis-Ida sõidux. Olen saatnd L.M.-le kaks faxi -- türgi teemast meie folklooris, õhe "Le Monde'i" artikli. Olen lugend Hanna Al-Fahuri araabia kirjanduslugu, uue araabia luule antoloogiat ja nüüd ka koraani. Koraan tundub mulle tõesti sektantlik ja vähemalt tõlkes lausa igav. Kummaline tekst, mis kogu aeg tegelikult räägib ühte ja sama sadades variatsioonides. Kirjutaja poleemilisus ja kibedus vaenlaste vastu paistavad wäga wälja. ---

02. XII 1993

Oleme õhus. Vahemaandumine Ankaras on läbi: all on Lõuna-Türgi või juba Süüria mäed, paremal käel punane päike. Osa mäetippe ulatub üle pilvede nagu kivid lumest. Pilved on vajunud mägede vahele orgudesse.

Einseln ütles, et reedel ja hiljem oli olukord Eestis kriitiline -- kui ei olex old Kerti, olex võind minna kodusõjax. Ülo Kaevats ütles, et Kaitseliit oli asunud piirama politseijaoskondi...

/Politsei oli üsna jõhkralt korraldatud operatsiooniga võtnud kinni Asso Kommeri, selle käigus läks tulistamiseks./

On õhtu, õieti öö Hashimiya palees, kus asub ametlik delegatsioon. Algul olin wäga luxuslikus toas Kaewatsi ja Sildmäe kõrwal, siis paluti mul wahetada tuba presidendi erasekretäri Erkki Munteriga. Sain toa all korrusel, kus pole TV-d, riide- ega saapaharja. Aga see on pisiasi. Hullem on kuumus -- radiaator on tuline, kinni keerata on teda wist wõimatu. Pisiviperusi on siin old ka: Kaewatsil ja weel kellelgi ei jõudnud kohwrid õigeks ajaks kohale, nad olid sattund majandusmeeste juurde Marriotti hotelli ja mõlemad mehed olid banketil reisiülikondades. Kellelgi oli vannitoas vesi puudu, kaugekõnesi ei saa otse wõtta, ainult üle operaatori.

Jäime lennujaama ca 20 min hiljax. Araabia maade kohal oli juba öö, pilvi aga pold. Must, veidi sompune tuhande & ühe öö öö. Linna me õieti ei näindki. Lennuväljal olid aupaugud, aukompanii, punased vaibad ja kuninga kätlemine. Kuninganna on mehest peajagu pikem, on USA tippdiplomaadi, Libanonist pärit Philip Habibi tütar, niisiis osalt araabia verd temagi. Leennuväljalt sõidutati meid Hashimiya paleesse, sealt teise -- Basmani paleesse, kus oli bankett. Igal pool mõõdukalt toredusi, palju kunsti, ka Lääne moderni ja lõhnavaid lilli, millele vist lõhnaainete aroomi lisandus. Mulje jätsid igal pool olevad hambuni relvis sõjaväelased -- special troops, special training, nagu öeldud Einselnile. Basmani palees olid valves ka mõned ajaloolises rüüs tšerkessid. Teede äärestihti sõjaväejeepid raskekuulipildujatega, paleedesse pääs läbi kahtede-kolmede väravate, kus samuti valvemeeskonnad.

Banketil olin koos väga meeldivate inimestega -- ministrid ja õukondlased peamiselt. Sümpaatne oli, et neil olid erakordselt, lausa lapselikult elawad silmad ja nad paistsid tõsiselt Eesti vastu huvi tundvat. Minu naabri naine oli rootslanna, meeski oskas veidi rootsi keelt. Juttu oli Eestist, põlevkivist, mida neil on ohtralt, kirjandusest, religioonist ja seadustest. Lahkumine käis äkitselt, nagu kombeks. ---

Jeruusalemma on siit ca 80 kilomeetrit, kuskilt pidid J. tuledki paistma!

Vestluskaaslased olid haritud ja tolerantsed. Rushdiet nad ei armasta, aga tappa ka ei tahax. Neil olevat hullemaid koraanivastaseid, keegi mees kirjutand lausa blasfeemilise raamatu ja pole teda keegi hukand.

3. XII 1993

Täna oli ekskursioonipäev. Pärast hommikusööki sõitsime helikopteritega Petrasse. Sõit kestis veidi üle tunni ja oli juba iseendast huvitav, sest helikopterist paistab allolev palju paremini kui näiteks lennukist. Ammanist lõuna poole minnes muutus maastik vahetevahel väga karmix ja kivisex, oli kogu aeg mägine, mägede vahel oli lausikumaid paiku, olgu orus või ülal. Kui seal oli ka vett, olid kõik põllulappideks sobivad siilud üles küntud. Silma hakkas, et all olid enamikus uued ja korralikud ehitused, mõned veel pooleli. Põlluservas paistsid ümarad veetsisternid. Lamedatel katustel elati: oli inimesi ja kuivavat pesu.

Nägime ka veeta vooluorgusid, mäed olid tihti erodeerunud. Oli ka kiviaedu ja nende jäänuseid. Ühesainsas jõeorus oli paaris kohas pruunikat seisvat vett. Mäghedes paistsid hästi ladestuste kihid nagu Napoleoni koogis. Mõnel pool oli suuri laike paljast kivipinda, elutu ja peaaegu taimestikuta maastiku keskel äkki taluhooned, mille ääres auto. Silmatorkavalt palju oli korralikke asfalteeritud teid, mõnel pool paistis ka lambaid, kes olid valged ja kitsi, kes olid mustad.

Vahepääl nägime kivikõrbe, täiesti elutut maad veevoolu jälgedega. Paistis koopaid või keldreid. Hiljem hakkas näha olema rohkem taimestikku, mis paiknes tuttidena -- ilmselt mingid põõsad. Äkitselt paistis mäe otsas linn. Mõnes kohas oli kivimurdusid ja nende kõrval (lubja-? tsemendi-?) tehaseid. Paar korda hakkas silma otsekui õitsvaid puid, mis aga võisid olla pooleldi raagus sinakashallide võrsetega puud. Katustel oli kuumaveepaake.

Petra muinaslinna minnakse hotelli juurest jala või hobustega piki kitsast kaljudevahelist kanjonit. Linn oli nabatealaste kindlus, seda ei suutnud vallutada isegi Aleksander, seda tegi alles Trajanus, nagu seletasid meid juhendawad arheoloogid. Teel oli palju turiste, tolmu ja hobusesitta, mis kingad korralikult määris.

Linnavaremete juures on peamine vaatamisväärsus mausoleum; inimeste arhitektuurist võimsam ja huvitavam on looduse oma -- vesi on pehmet liivakivi uuristanud, luues fantastilisi vorme, mida ei jaksanud küllalt imetleda, rääkimata kirjeldamisest ja pildistamisest, mis hämaruse (all kanjonis) ja ereda päikese (ülal) kontrasti tõttu vaevalt ka eriti õnnestus. ---

Ka mausoleum, nagu paljud muudki ehitused on raiutud liivakivisse. Mausoleumi juures oli väike müügiplats, kust ostsin mõned beduiinide käsitöö-esemed -- noa, käevõru, kaelakee ja karbikese. Käisime ka muuseumis, kus mulle kõige enam meeldis imeõhukene nabatea keraamika -- kausi paksus isegi vaid 1,5 mm! Meenutas Kreeta eggshelli.

Sõime Petra hotellis ja siis sõidutasid helikopterid meid tagasi Hashimiya paleesse. Seekord valiti teine tee, nägime vasemal Surnumerd, paremal mägikõrbe, kus oli vaevalt elumärke, vaid mõned beduiinide pikad mustad telgid. Oli näha veevoolu poolt uhutud lagedaid pindu, mõne oru põhjas oli veidi taimestikku, muidu aga oli pilt masendav ja ülev korraga. Eesti keeles pole ju kõrbe kohta õigeid sõnu -- tegu oli mägedega, mis olid tükati õige erodeerunud ja põnevad, ning tükati oli isegi lagedat, vooluvee tasandatud maad ja isegi liivakõrbe. ---

Enne maandumist paistis hästi meie H. palee, mis ülalt meenutas vangilaagrit -- teda piirasid traattarad; igas küljes olid kasarmud ja tarade ääres vahitornid. Meid saatis pidevalt ca 20 sõjaväelast eriteenistusest.

Õhtul tehti meile väike sõit mööda pimedat Ammani.Vanalinn meenutas Ateenat ja paistis sama täis reklaame, poekesi ja elu. Külastasime majandusmehi Marriotti hotellis -- nemad oliwad käind Surnumeres suplemas ja hotellis saunas.

Õhtul sõime L.M. ja väikese seltskonnaga õhtust. Enne seda olin Ülo K.-ga pikemalt arutand Savisaart, kes oli Ülole väga lähedane hulga aastaid, ja siis valitsusreformi. Meie seisukohad olid õige lähedased. Õhtulauas oli juttu Kalle Ellerist jmst ning lihtsalt keskustelu, kus Einseln muhedalt vestles oma kogemustest ja president Siberist. Sattusin üles lauda endale veidi ootamatult ja polnud just sobivalt riides... ---

Lõunalauas rääkisime kuningliku protokolli ülemaga, kes on päritolult tsherkess ja õige huvitav inimene, kes oskab mitmeid keeli ja kelle hobi on poliitikaanalüüs.

4/5. XII 1993

Viimane öö Jordaanias. Päeval käisime kõigepealt märtrite muuseumis, kus oli palju relvi ja fotosid. Araabia vabadussõda algas umbes samal ajal kui meie oma ja neilgi pole kerge olnud tõelise iseseisvuse juurde jõuda, mis tähendaks ka moderniseerumist ja elatustaseme tõusu. Jordaania on sellele kõige ligemal, per capita sissetulek aastas on ca $1400, seega ligi 500 dollarit rohkem kui Eestis!

Muuseumi siseõu on kaunilt kujundatud, seal on üks oliivipuu, millele ka meie president kannust vett valas. Siis käisime kuninglikul surnuaial Hassani mõrvatud vanaisa ja tema isa mausoleumide juures, kuhu president pani pärgasi. Siis mindi veel ühte lossi, kus väike osa delegatsioonist “läbirääkimisi pidas” kuninga ja tema kaaskonnaga. Mina ja veel mõned jäid ootama ja maiustusi näksima kõrval ruumides. Vestlesin veel kuningliku protokolliülemaga, kellele kinkisin dolomiidist tuhatoosi. Ta näeb ehk liialt Lääne vandenõu araabia ilma vastu, ühendades sellega isegi selle, et Rushdie Clintoni juures wastu wõeti.

Siis oli vastuvõtt kuninglikus teaduste ja tehnoloogianõukogus, kus räägiti Jord. probleemidest ja saavutustest, näidati filmi sellest asutusest ja artutleti üht ja teist. Mu lauanaabrix sattus taas tšerkess – endine kuninglike õhujõudude ülem, kes tunneb Dudajevit ja kellel on sugulasi Kaukaasias ja Türgis. Dudajevi radikalismi ta ei usu, arvab, et selkombel ei tule neil iseseisvusest midagi välja. Ma ütlesin, et oleks vaja kultuurikoostööd, näitex kedagi meile araabia kultuurist ja islamist loenguid pidama. Siia võiks tulla ka mõni noor arheoloog...

Õhtul oli taas bankett. Õgimine on liiale läind. --- Naabrix oli õhtul maavarade minister, kes rääkis üht-teist huvitavat. Üle 20% jordaanlastest õpib. Ta arvab ka, et Jord-le on pigem õnn kiui õnnetus, et siin pole leitud õli ja tuleb teha kõvasti tööd ja arendada mitmekülgne majandus. Ta on optimistlik ja tõhutab eriti demokraatia vajalikkust. Neil olevat paar islamiäärmuslast saand ministrikohad, aga kohe läbi kõrbend ja seega ka nende liikumised kaotand rahva toetust. Tema meelest oleks õige seda proovida ka Egiptuses jm. Diktatuuri alt on oht äärmustesse sattuda...

Õhtul käisime veel arheoloogia muuseumis, kus giidiks oli muinasmälestuste ameti juhataja, kes meiega Petraski oli ja kena noor blond tšerkessitar. Mulje jätsid “plastered skulls” ja inimnäoga suured savisarkofaagid, mis leitud samast kuningapalee künkalt. Protokolliülem rääkis, et esimesed uue Ammani elanikud olid tšerkessid, kes elasid ka amfiteatri all koobastes. Kuningas Abdullah eland tema vanaisa majas algul. Muuseum on kunagise Rooma tsitadelli kohal ja sealt on uhke vaade Ammani vanalinnale. Kell 6 tulime muuseumist wälja, kui mosheedest kostis mullade (valjuhääldajate) hüüd, mis kaunilt kajas. Homme tuleb tõusta vara ja asuda teele Kuwaidi poole üle Saudi Araabia.

5. XII 1993

Vanasti oli tänasel päeval stalinliku konstitutsiooni päew. Nüüd näitas BBC TV, kuidas salguke staliniste Moskvas keset lumesadu seda päewa tähistas. Seda Kuveidis, kus oli 22o sooja. Õhk on siin imeliselt hea, kerge hingata. Inimestes ei ole aga niisugust soojust ja elavust nagu jordaanlastes. Nad on fantastiliselt rikkad ja veidi blaseerund: huvi meie vastu ei paistnud eriti tuntavat, vastuvõtutseremoonia lennuväljal oli lühike, anti luksusaiuto, mina olin suures mustas Buickis üksi ja sõidutati kõiki, seekord ka ärimehi, tema Kõrguse külalistepaleesse. Siin on kõik marmor ja nikerdatud puu, teenijaid igal pool terwed armeed...

Väsimus tuleb peale, ei jaxa enam kirjutada. Sain siit koju helistada. Seal on sula, üx Kuveidi minister teadis rääkida, et Baltikumis sadada wihma.

Paistab 19 TV kanalit, Saudi, Emiraatide, Kuveidi, Egiptuse, India Zee TV, BBC, CNN jm. Araabia omad näitavad hoolega ingliskeelseid ajaviitefilme (murder East, murder West), India oma erootikat ja vägivalda kohutavalt kitšlikult...

  1. XII 1993

Eile oli keegi old vastuvõtul koos Soome saadikuga, kes kutsund kõik eestlased Soome wabariigi aastapäeva wastuwõtule. --- Taas oleme kuldses puuris, kust võib küll wälja saada, aga selleks tuleb kellegi poole pöörduda ja must limusiin wõtta. Palee on mitmeosaline, minu toa aknast paistawad triibulised hiigelseened – weetornid. Eile sõitsime paari mehega tiiru mööda linna. Autojuht oskas aga ainult arabia keelt ja meie jutt piirdus paari sõnaga, mida ma oskan -- “vana linn”, “ suur mošee” jne. Sõja jälgi on näha minimaalselt, kõik on tore ja rikas. Autopark on selline, et meil luksusautodena käivad mersud mõjuvad siin loksudena ja on häbelikult pandud parkimisplatsi nurka. Tee ääres oli üks nässu sõidetud Buick või Lincoln, mul on tunne, et ta oli lihtsalt sinna jäetud, kuni keegi ta ära koristab. Linnas on näha moodsat arhitektuuri, oli üks põneva väljanägemisega mošeegi.

Mehed palees on kõik rahvariietes (pikk hõlst, peakate), kunstnik näeks nende hulgas väga huvitavaid tüüpe. Tänaval nähtud naistest olid enamus katmata peaga. Ei Jordaanias ega siin ole ma veel näind ühtegi kaetud näoga naist. TV-s ei näi islami äärmuslus eriti mõjukas olevat. Tundub, et islamile (Jumalale) antakse oma, selle ilma huvidele-mõnudele oma ja need 2 on lahutatud. Eile õhtul oli bankett “Telgis”, mis võis pindalalt olla TÜ peahoone (ühe korruse) suurune. Kohal oli igasugu šeikisid, oli ka dip. korpus. Õnneks ei sattund ma istuma Iraani saadiku kõrvale. Olin “Minister of the Royal Court” ja “Minister of Communications and Housing” vahel. Mõlemad oskasid prantsuse keelt, mida me küll eriti ei kasutand. Vestlus oli kaunis formaalne ja mingit erilist huvi selle vastu, mis meie rääkisime, polevat olnd mujalgi. Kõnesid ei peetud, sest emiir ei soovind seekord. Vahel pidi soovima pidada. Meie lauas, aga kahjuks üle laua, oli küll mees, kes vaatas elavate & soojade silmadega ning kellel ehk huvigi oli. Ta oli Eestis old ja mäletas lauluväljakut ja seda, et TÜ asutati 1632.

7.XII1993

Tänane päev oli selgelt positiivne. Kuveitlased olid nagu üles suland, ärimeestele oli antud lootusi, majandusministri seltskond oli samuti optimistlik. Hommikul algas päew küll segadusega – sain aru, et pääsen kohtuma kirjanikkudega. Nii aga ei old – mind viidi autoga hoopis ümber palee ja pandi koos teistega ootama, kuni president ja emiir said jutud aetud. Emiirgi oli old positiivne: ta ei olewat aga tuld kaasa L.M. ülikriitilise suhtumisega Venemaasse. Ta oli arvand, et põhiline on V-maa stabiilsus. Siis käisime vaatamas kuveitlaste rahvusmonumenti – majasi, kus oli toimund raevukas võitlus rühma vastupanuliikumise noormeeste ja iraaklaste vahel. Majad säilitatakse varemetena, kus on muuseum. Selle ees seisab trofeena Iraagi tank. Pärast märtrite mälestuspaiga külastamist oli ette nähtud Hellele meresõit & Lennartile jt. “private dinner”. Meie president aga leidis, et parem on süüa laeval ja nii toimetatigi meid ühe printsi mootorlaevale, mis võttis suuna awamerele. Seal võttis L.M. rooli enda kätte ja me sõitsime tema juhtimisel tükk aega Failaka saare poole, mis on praegu asustamata. Meri oli piimjas-rohekas, hoopis teist värvi kui oli Marmarises. Siis anti ka einet, sai paljudega ka juttu aetud. Meie võõrustajate eesotsas ongi see elavate ja soojade silmadega mees, kellega eile ühes lauas olime. Ta on Kuwaidi siseminister. Kurtis, et ta tahax merel käia, aga ei saa, sest naine ei taha, kuna ei oska ujuda. L.M. rääkis, et keegi siinne diplomaat öeld talle, et Iraani peaminister olevat luband asuda vähehaaval lammutama ekstremistide jõudusi, kui ta waid wõimule jääb.

Pärast laevasõitu läksime väikese seltskonnaga linna. Muidugi palee autodes & juhtidega. Käisime kõrges tornis 120. korruse vaateplatvormil, kust on näha terve linn ja lähiümbrus. Siis läksime suukile, kus oli küll otsatult poekesi, need aga täis importkaupa Pakistanist, Jaapanist, Hiinast. Isegi käsitöö on import – kuveitlased ei tee wist midagi. Mina ei ost miskit. Kuweidist jääb mälestusex hõlst ja peakate, mille tema kõrgus mulle kinkis koos uhke diplomaadikohvri ja metall-laekaga. Tuleb õppida peakatet pähe panema ja küsida tema nime. Võtsin merekaldalt natuke kivikesi ja liiva. Mulda siin ju õieti polegi.

Õhtusöök oli SASi hotelli restoranis, milleks on traditsioonilises araabia stiilis ehitatud laev. Söök oli juva harjund sorti, ettekandjad olid malailased, nende hulgas kaks imekaunist naist, kes Ü.K.-lgi suu ammuli võtsivad. Mu lauanaaber oli sisemin. tehnilise talituse mees, kes tegeleb elektrisüsteemiga, oli selle taastamise juht old pärast vabastust. Ta rääkis, et neil on suured majad, temal ca 1000 m2, kus elavad ema ja venna peredega. Päeval söövad koos, lauas on 20 inimest. Maja maksab paarsada tuhat $, õpetaja kuupalk on paar tuhat. Neil on komme iga aasta olla 2 nädalat perega kevadel kõrbes, kui seal tuleb veidi vihma ja rohelus välja ilmub. Nüüd aga peavad sõitma Saudi kõrbe, sest Kuveidis ei ole veel kõikjalt miinid üles leitud. Palju on old õnnetusi, paljud, eriti lapsed on vigastada saand.

Turul oli paaris putkas korjandus Bosnia heaks. Ühe putka aknas oli televiisor, kus jooksis film serblaste julmustest, koraanitsitaatide jms. jms. saatel, oli ka laegas, kuhu oli kogunend hea hulk raha. Niisiis kasutatakse juba bosnialaste kannatusi propagandas – see siin oli wist küll üsna leebe.

Einselnil on otsatult juttusi oma elust, kohtumistest ja juhtumistest. Ta on ms. õppind koos N. Schwartzkopfiga ja temaga ka muidu hea tuttaw. Jäägrite kohta ütles ta, et need on röövlijõuk, pätikamp, mingit sõjalist väärtust ega väljaõpet neil ei ole. Laar ei teadvat asjast palju ja polevat võimeline midagi tegema. Kodusõja hoidsid äsja ära teised mehed.

8 XII 1993

Eile õhtul ei viitsind kirjutada. Lahkusime Kuveidist pärast suurt segadust, mis Andres Unga päris turri ajas ja lendasime üle tohutu Saudi ja Süüria kõrbe Türki. Piirist peale saatsid meie lennukit 4 Türgi hävitajat. Tahtsin pildistada, aga film oli just otsa saand. Lennuväljalt viisid meid helikopterid ja autod Sheratoni hotelli. Sealt sõideti kiiru ja ähmiga Atatürki mausoleumi, mis on gigantne, kuigi mitte just maitsetu umbes ruutkilomeetrine ehitis. Sinna pani L.M. sarkofaagi ette pärja. Põrandal on kirjad, kes kus peab seisma. Muuseumis on kogu Atatürki kingi, mõõku, ülikondi ja temale kingitud kohvitasse jms. Atatürki vaimu järel sõitsime tervitama elavat Türgi presidenti Süleyman Demireli. Sealgi oli suur segadus. Peeter T. ei leidnud presidendi palees peldikut, kus oleks valgus põlend. Läbirääkimiste laua taha oli ette nähtud 8 meie inimest, kuna aga taas oli palju segadust, kasutasin minagi juhust, Veiderma kutsus ka, ja lipsasin sisse. Ülejäänud “kõrvalised” tulid järele. Presidendid tulid mõne aja pärast. Nende juttude konspekt on mul lahtistel lehtedel olemas. Ü.K/aevats/ ja välismin. poisid olid üsna pahurad, et L.M. täiesti kõrvale kaldus lepitud kavast. Minu tunne on ka, et L.M. kurtis liiga palju ega pöörand tähelepanu Türgi probleemidele. Ei rääkind sõnaselgelt üldse Bosniast. Tuli endal aga tunne, et võix sellist tööd teha küll nagu läbirääkimiste pidamine.

Hotell on Sheraton ja ta on kõrge ümar torn. Minu tuba on 17. korrusel, president on 24ndal. Päris kena vaade Ankarale, mis on osalt siiski veel külalik ja räpasevõitu. Kesklinnas torkab silma sõjaväelaste & politseinike hulk, kes kõik on relvastatud automaatidega. PKK hingus vist ulatab siiagi... Kindral oli rääkind Türgi omadega peamiselt Kurdi sõjast. Aga ta sõitis vara ära ja see jutt jäi pooleli. Kurdidest rääkisime küll N-ga --- kes on väga terane ja sümpaatne inimene. Türgi ärimeeste mingi esinduskoda oli teind kurdi küsimuses avalduse, kus rõhutatud, et on vaja poliitilist lahendust. Seda rääkis ta häält tasandades, kuna läheduses oli kindraleid (Türgi omi). Ta ütles, et Tansu Ciller on käsutäitja, tõeline peaminister on ülemjuhataja, kes ka kohal oli. Õhtul oli wastuwõtt presidendi lossis. Oli ilus saal, kohal Türgi võimueliit – president, peaminister, parlamendi spiiker ja sõjaväelasi. Sattusin istuma kahe daami vahele, kes oskasid ainult türgi keelt, üks tönkas ka natuke inglist & venet – oli old mehega, sõjaväeatasheega Moskvas. Veidermal vedas rohkem: tema naabriks oli sotsiaaldemokraadist parlamendisaadik hr. Inonü, kelle isa oli kaua aega Türgi president. Inonü old üsna kriitiline Türgi praeguste valitsejate vastu. M. Veiderma arvas, et need on vanad konservatiivid ja tuleks uute vastu vahetada.

Enne ööd olin veel L.M. kutsel õhtu tema juures koos Einselniga. Raske oli presidendi manu pääseda, sest tema toa numbrisse pold viita ja ukse taga oli 4 gorillat. Rääkisime Eesti rahvast & riigist ja Venemaast. L.M. on endiselt hirmul ja leiab, et on väga tõenäone, et Eesti libiseb uuesti Venemaa rüppe. Läänest on aktiivsemad väliseestlased meile tuld ja Eesti asja seal enam ei aeta. Tuleks käredalt esineda. Ta tõi näiteks oma sissetungimise Bushi juurde Helsingis, kus ta oli öeld Bushile, et lugegu vähemalt ajalehest Vene punapruunide kohta. Kui nad koos B.-ga lahkund, võtnud Bush tal ümbert kinni ja öeld, et nii ongi vaja rääkida. Mina püüdsin seletada, miks mu meelest piirialade eestistamisest ja muust midagi ei tule – pole lihtsalt eestlasi kuskilt võtta. L.M. arvas, et tuleb aeg, kus väheneb sotsialismi igand – riigiametnikkude armee. Ma leidsin, et neid küll Tallinnast (mis L.M. meelest on üle paisund) ära ei saa – Tallinna hoiab Helsingi. Paluti mul uurida Istanbulisd, kas Eesti õigeuklikute kirja asjus saab Konstantinoopoli patriarhi poole ääri-veeri pöörduda. ---

Täna hommikul sõidutati meid lennukitehasesse, kus pannakse kokku USA F16-sid ja üht-teist muud. Põhikomponendid tulevad USA-st, ent ka nende kokkupanek on hi-tech ja uuringute osa vähehaaval kasvab. Kogu personal on türklased, vaid juhataja USA-st.

Siis kihutasime Anatoolia ajaloo muuseumi, kus oli näha Hacilari ja Catal Höyüki leide ning palju muud huvitavat. ---

Siis käisime Ankara linnuses olevas traditsioonilises restoranis söömas. Istusin kõrvuti Türgi (Vilniuse) saadikuga, kellega rääkisime poliitikast. Jõudsin ääri-veeri ka kurdi probleemini, mille olemasolu ta aga ei tunnistand. Kurdidel olla kõik õigused, omakeelne kooliharidus sõltuvat ainult nendest enesetest. Minu küsimusele, kas Türgi juhtkonnas on kurde, vastas ta, et välisminister Ahmet Cetin on kurd ja räägib ka k. keelt. Papandreoud pidas ta ohtlikux inimeseks ja Kreeka poliitika tahtvat ainult Türgit nõrgestada. Mõttes võrdlen K-T vahekorda E-Vene vahekorraga.

Oli lühike vastuvõtt Demireli juures, siis läxime hotelli, tukkusin seal natuke ja siis tuli lahkuda lennuväljale läbi liiklusummiku. Politsei tegi meile siiski tõhusalt tee lahti ja olime poole tunniga päral. Siis läksiwad meie teed lahku. Teised läksid kohe EA lennukile, mina kodumaa terminali, kus oli veidi sekeldusi pileti saamisega, kuid viimaks sain õnnelikult lennukile ja Istanbuli. ---

Järgneb – kahjuks küll kehvavõitu – konspekt Lennart Meri ja Süleyman Demireli läbirääkimistest Ankaras.

Demireli juures. Kell peaaegu 1600. Suure segaduse ja ootamise järel algavad läbirääkimised. Osalisi pidi oleme 8 meie poolt. Nüüd on rohkem, sest kõrvalejäetud, sh. ka mina, lasti-kutsuti ka sisse. Ootan kogemust. Teiste omad on sandid, WC-des ei olnud tulesid...

S.D. avakõne. Rõhutab, et L.M. on esimene Baltikumi riigipea, kes T. külastab. Sõpruse ja koostöö leping: 1924. a. lepingu uuendud kuju. Konsultatsioonid on olnd tulusad, neid tuleb arendada. Meie maade strateegiline asend on sarnane, on ka palju muud, mida meil on ühist – turumaj., inimõitused. Lagunemine tekitab probleeme. Oluline on rahumeelne lahendus. Koostöö on julgustav – majaehitus Venemaal. Majanduskoostöö leping saab varsti korda. Vaja topeltmaksustamise lepingut. Türgi (investeeringud) osalus suureneb Eesti maj-s nagu Läänegi oma. [ei saa enam aru, kas tegu on Venemaa või Eestiga, oletatavasti Eestiga].

S.D. ei maini kordagi (Vene) ohtu.

L.M.: Ühine probleem – ühine naaber. Koostööd tuleb aktiveerida. Rõhutab koostöö julgeoleku-aspekte. Koostöö Läänemere ja Musta mere koostöönõukogude vahel. Muret teeb Ukraina olukord. Ukraina saatus oluline – kas NSVL taastub? Kuidas aidata Ukr. välja isolatsioonist? Venemaa on ristteel – kas moodne demokr. ühiskond, mis võitab palju aega või ...

S.D.: Kas V. hakkab taastama imp. või alustab ümbermuutmist. Muutused on väga vaevalised. Kauk. riigid on mures oma stabiilsuse pärast. Kauk. sündmused on test Venemaale. V. ässitas abhaase. Arm.-Ase. konflikt. Arm. okupatsioon: arm-d on öeld, et Karabahhi armenid on Vene kontr. all! Ukraina on hädas. Kravch[uk] on S.D. hea sõber. Olulised on valimised Venes: kas jääb Jeltsin v. tuleb võimule šovinistlikum seltskond.

Kuidas suhtub U.S.? S.D. mulje on, et nad jätsivad S.R.-d Venemaa kätte! Kui Kauk. jääb Vene alla, siis algab imp. taastamine. On rääkind Walęsaga: midagi tuleb teha! Bosnia sündm. on diskrediteerind. Julgeolekunõukogu ja CSCE-d! Kuidas võivad Ida-Eur. maad olla kindlad, et keegi ei püüa okupeerida? Pärast Bosniat on uus olukord. S.D. -- CONFUSION. Mida teha! Asja peab arutama. T. on rahu poolt. Lähemad 12 kuud vm. määravad Euroopa saatust.

L.M.: “Lähivälismaa”. Vene olulise minoriteediga piirkonnad! Pressi-jm. kampaania “inimõiguste kaitseks”. Surve avaldamine. Oleks hea, kui homme Türgi toetaks B. riike ÜRO-s.

T. Klaar.: Lisab ÜRO kohta. E. loodab hääletamist inimõiguste osas vältida.

L.M.: Tahab T. seisukohta supertankerite kasutamise kohta, kui V. kasutab neid Novorossiiski sadamas.

S.D.: Tutvuvad ÜRO asjaga. Kazahstanis on lootust, et leitaxe õli. Bosporus ja Dardanellid ei sobi supertankeritele. On venelastega jt-ga räägitud. Oleks vaja pipeline'i. Hea olex, kuiõli jõuax Türgi Vahemere-sadamatesse. Praegu on suletud õlijuhe Iraagist Vahemereni.

L.M.: Türgit surutud itta, tasakaalustama Iraani. Mulje, et T. aktiivsus Euroopas on väiksem. Loodab, et see siiski nii ei ole, et Atatürgi poliitika, Euroopa-poliitika jätkub. Telg Türgist Eestini, ka muud maad nagu Poola jne.

S.D.: Iraani aktiivsus K.Aasias, Sudaanis ja Alžeerias. Fundamentalismi eksport. T. on stabiilne & vaba maa. Vabal maal on mõndagi, aga demokraatlik sekularism säilib, seda jälgitaxe. T. soovib, et KA maad püsixid oma jalgel, olexid stabiilsed, et ei tulex uut rõhumist. T-l on head suhted Poola, Ukr-ga ja tegutsevad ses suunas, et julgeolek olex tagatud.

L.M.: Eesti pressis on palju arutlust NATO-poolsetest julgeolekugarantiidest. Mis on “partnership for peace”? Vaakuum täitub. Kuidas? E-s on sümpaatiat NATO vastu. NATO aga vist pole valmis laienema, meile wihmawarju pakkuma. Mida arvab T. NATO ja Balti riikide tihedamast koostööst?

S.D.: Oluline probleem. Nato laiendamine. I-E riikide julgeoleku tagamine. Osa tahab täisliikmesust. Mida arvab Vene? Jeltsin nõus. Siis aga muutus. P. for P. on vastus sellele. Ei ütle, et IE julgeolek ei loe; loeb, aga teatud määral. Mõned Eur-s ei soovi, et Vene julgeolekusüsteemist välja jääx. Kõik ikkagi sõltub Venemaast.

L.M.: Olime 50 a raudeesriide taga. Ei istund waikselt, waid tegutsesime. Mida wõixid teha eestlased Baškortostani heaks, mida võiks Türgi teha Saha jt. jaoks. Türgi soost rahvad, kes tajuvad, et ehk neilgi on šanss. I kord Jaapani sõja ajal. Türgil olex wõimalusi.

S.D.: Ettewaatlik peab olema, et ei prowotseeriks --- On suhteid. /Seletab pikalt, aga ei kuuland kõike./

L.M.: Eesti võib kõigutada paati nii, et suurriigid wõiwad meid juba NATOsse soovida.

/Tekib väike elav arv.-vahetus S.D. ja L.M. vahel. L.M. rõhutab, et meil pole aega. S.D. arvab, et vaja kannatust./

S.D.: Maailm ei jäta teid üksi. Julgeolekuvajadustest tuleb ikka ja jälle rääkida. Maailm peab nägema Balti r. julgeolekuvajadusi. Kui teil on tõesti meie abi vaja, ärge kõhelge küsimast.

/Siirdutaxe mujale. Sildmäe räägib majanduskoostööst, S.D. samuti. Üldine jutt./

S.D. arutab, et kui muud pole, võix asuda lepingu allakirjutamisele.

L.M. nimetab ka muid alasid – TÜ-st saab türkoloogiliste uuringute keskus.