ELU/LIFE | RAAMATUD/BOOKS | ARVAMUSED/OPINIONS | KIRJANDUS/LITERATURE
|FILOSOOFIA/PHILOSOPHY | TÕLKED/TRANSLATIONS | UUT/NEW| ALGUSSE / MAIN


Tolmust ja värvidest

From Dust and Colours


 

EI OLE LOHUTUST. 
Kui kurvastaja saabki 
kullerkupp oma osa, 
nägijast nähtavani 
on samm, mida keegi ei sammu. 
Mis nägijas janutab näha, 
ei leia hingamist 
rohus ja kroonlehtedes, ei leevendust 
vaevale, nõrgudes puud mööda üles, niint mööda alla. 
See on teisel pool. See on teisel käel. 
Peegli ees tõeluses. Varjukaetus vaeske 
ei saa ruumi oma lamedast maailmast 
ja valguse vaibudes vaibub temagi, 
vaataja ära pöördudes pole teda enam. 
Võlts inimese edasielamine 
nimes, võlts kestmine loomingus, 
võlts manamine ilmalikel matustel, 
silmalummus töö, mis jääb, ja lapsed, kes 
tõmbavad joont edasi, vilets ja võlts 
on kõik peegelpildi loodetud pääsemine 
valguse loojudes. Kunagi 
jääb hõbe pimedaks ja mureneb klaas, 
tõelus aga vajutab näo vastu akent. 
Virvendav ruum ohakais, 
sääskedes ja leevikestes ja kõiges, 
väikese jumala lömmis ninke 
vastu meie lamedat maailma. Jumala 
kaks selget silma, aga kõik 
moondub kirjaks, hieroglüüfideks meile, 
ja armust antud viiv põgeneb meie 
rumalas ponnistuses leida tähendust ja nime 
sellele, mille peegelpildiks valgus meid nimetas.