ELU/LIFE | RAAMATUD/BOOKS | ARVAMUSED/OPINIONS | KIRJANDUS/LITERATURE
|FILOSOOFIA/PHILOSOPHY | TÕLKED/TRANSLATIONS | UUT/NEW| ALGUSSE / MAIN


Tule tagasi helmemänd


 

TULE TAGASI METASEKVOIA 

Teisest aegilmast siia sadand 
tumm kollane päikeselaik 
läbi võrade - vastu südant 
jälle koputab merevaik 

vaik metsast mis merre on vajund 
millest üle käind vood ja jääd 
kõik lõhnad ja helid on hajund 
ainult valgus valgus on jäänd 

ainult valgus vaigusse tardund 
üks tere ja hüvastipilk 
ja meel mis on ikka sust hardund 
liiva kadunud kuldne tilk 

ons tüvest kus tema kord nirgus 
saand süsi või midagi muud 
ei tea - tean vaid leina mis virgus 
teie pärast mu muistsed puud 

tean sellest ma pääsu ei leia 
ikka jälle viib mõtteränd 
su juurde mind metasekvoia 
sinu juurde mind helmemänd 

ta tuleb kui õhtuti maja 
jääb vakka ja otsa saab rutt 
ja paneb mind läbi see aja 
igatsema ilmvõimatut 

igatsema mandreid ja saari 
oma mõistmata südames 
vaigumetsade tertsiaari 
enne jääd enne inimest 

ja ka mõistuse igikainus 
sest lummusest jagu ei saa 
teab temagi - püha on ainus 
üks taevas üks aeg ja üks maa 

teab tenagi - vahel jääb kitsaks 
mõnelegi ta aeg ja paik 
ning siis vahest nõiavitsaks 
võib saada ka merevaik 

ning nii keset põhjamaa talve 
on mul pooleldi paganal 
oma salamantra ja palve 
ja sellised sõnad on tal 

kuni paremaid ma ei leia 
küllap needki aitavad mind 
tule tagasi metasekvoia 
tule tagasi helmemänd 

TULE TAGASI HELMEMÄND