ELU/LIFE | RAAMATUD/BOOKS | ARVAMUSED/OPINIONS | KIRJANDUS/LITERATURE
|FILOSOOFIA/PHILOSOPHY | TÕLKED/TRANSLATIONS | UUT/NEW| ALGUSSE / MAIN


Hiromant Pastelli hiilgepäevad

kaljukits Minu nooruses ei teadnud peaaegu keegi, mis tähtkujus ta on sündinud. Möödunud viiekümne aastaga on asjad põhjalikult muutunud: hiromandid ja astroloogid on leidnud Eestis tunnustust. Lutsu "Tagahoovi" üks peakangelasi, hiromant Pastelli (sündinud Pastel) on tagahoovist kolinud südalinna, kui mitte lausa Toompeale. Olin ise üliõpilaspõlves astroloogiast huvitatud, kogusin andmeid suurmeeste sünniaegade kohta, otsisin nende loomelaadi seost tähtede seisuga ning tegin isegi mõne horoskoobi. Siis veendusin, et seaduspärasid ei ole, kui me neid ise välja ei mõtle, et horoskoopi annab tõlgendada sajal eri viisil ja lõin asjale käega. Osalt aitas sellele kaasa ka see, et olin teinud eksami statistika ja tõenäosusteooria alal, algtasemel küll, aga ikkagi. Leidsin ka, et vaid uueaja loodusteadus suudab anda meile aimu maailma imelisusest. Mida aeg edasi, seda enam olen muutunud kriitilisemaks igasuguse astro-hiro vastu. Astro-hiro-ufoloogia praegune vohamine Eestis on minu meelest siin valitseva vaimse segaduse märk, ent kannab endas ka ohu märke. Kui usume nõidasid, võime ühel heal päeval hakata neid ka põletama. Kui usutakse ufonautide külastustesse, ilmub varsti keegi, kes seda usku oma huvides kurjasti kasutab. Näiteid leidub. Astroloogia on huvitav nähtus, eriti, kui jälgida tema ajalugu, tema kohanemist eri ajastute ja eri kultuuridega ja tema hämmastavat elujõudu. Võrreldes teiste antiikaja auväärsete ennustuskunstidega nagu ennustamine ohvriloomade maksa järgi (hepatoskoopia), lindude lennu järgi (sellega tegelesid Roomas augurid) või välkude järgi (selle ala spetsialistid olid fulguraatorid). Tegelikult on kõik need ennustuskunstid statistiliselt vaadates sarnased ja samaväärsed. Kõik toetuvad usule kosmilisse korrapärasse, mis avaldub kõiges, olgu tähtede liikumises taeval, seamaksa kujus, inimese käejoontes ja inimeste või rahvaste saatuses. Võin puhta südamega öelda, et astroloogia, hiromantia, nekromantia, hepatoskoopia jne. on jama. Aga see ei tähenda, et astroloogidel ja hiromantidel ei võiks vahel olla õigus, et nende ennustused ei läheks vahel täppi. Pime kana leiab tera, kui ta hoolsalt nokib. Mida enam ennustajaid ja ennustusi ning mida üldsõnalisemad nad on, seda suurem on tõenäosus, et mõni neist täide läheb. Oleks väga kummaline, kui mõni mustlanna Tartu bussijaamas mulle kunagi midagi õiget ei ennustaks või kui ükski astroloog mulle mu iseloomu või mind veebruarikuus ees ootavate sündmuste kohta midagi tabavat ei ütleks. Kõik ennustuskunstid kasutavad - enamasti teadmatult - ära maailmas valitsevate statistiliste seaduspärade valetõlgendust ja inimeste soovimatust neid omaks võtta, leppida tõega, et "Jumal viskab täringut". Minu nooruses valitses terves maailmas peaaegu teaduskultus, teaduselt, nagu religioonilt, oodati kõigi probleemide lahendamist, kõigi murede murdmist. Kui siis osutus, et teadus ei saa inimsoole tuua lunastust - mida targemad ja ausamad teadlased pole kunagi lubanud - järgnes pettumus. Pealegi jõudis teadus edasi sellise tempoga ja muutus tavalisele inimesele nii arusaamatuks, et ei suutnud täita üht oma kõige olulisemat funktsiooni - kujundada meie kõigi maailmapilt. Teadlased on muutunud või muutumas eliidiks, keda üldsus enam ei mõista ega oska ka hinnata. Mida muidugi kohe ära kasutavad uskude ja ebauskude kuulutajad, püüdes teadusele kaitatud maad tagasi vallutada. Mõnevõrra on see õnnestunud, mida näitab inimeste võõrdumine teaduslikust, eriti statistilisi seaduspärasid arvestavast maailmanägemisest. Oleks minu teha, kehtestaksin korra, et avalikus sõnas võib tuleviku ennustamisega tegelda ainult inimene, kes on teinud eksamid tõenäosusteooriast ja statistikast. Astroloogidelt tuleks nõuda astronoomia põhikursuse tundmist. See mõjuks kindlasti kainestavalt. Nagu ka head populaarteaduslikud raamatud ja filmid. Elame segasel muutuste ajal, kus inimesed ikka enam kindlust otsivad ja seda ikka vähem leiavad - siit siis kindlasti klammerdumine pöördumine muistsete teaduseelsete maailmaseletuste juurde nagu astroloogia, kust hea tahtmise juures leiab just sellise tõe, mida ootame. Mis on mõistetav, aga milles, nagu igasuguses eemaldumises tervest mõistusest, on omad ohud. Sellest on lihtsalt kahju. Kahju sellest, et Eestis, kus on maailmatasemel astronoomid ja molekulaarbioloogid, soosib massiteadvus ja massimeedia hoopis hiromant Pastellit, et vaimselt elame tagahoovis.